Külli Taro, TalTechi Ragnar Nurkse instituut ja Aet Kiisla, TÜ Narva Kolledž

Televisiooni otse-eeter on halastamatu esinemisformaat, kus kogemus loeb. Abiks on ka hea argumenteerimisoskus, korralik eeltöö ja keskendumine. Need eelised paistsid saatest selgelt välja.

Katri Raik kasutas hästi ära oma kogemuse, oli ka põhjalikult valmistunud ja tähelepanelikult kohal. Nõrgim koht oli seisukoht keelevalikust lasteaias ja põhikoolis oli, mis suunatud eelkõige populaarsusele. Uuringud toetavad seda, et keeleõpe ja keelekeskkond võimalikult varases eas on parim variant.

Nii Katri Raik kui ka Eesti 200 esindaja Denis Larchenko eristusid tulevikku vaatavate kandidaatidena. Tõdesid, et probleeme on küll palju, ent säilitasid optimismi ja orienteerusid lahendustele. Veensid, et Narva on neile oluline. Panid uskuma, et nad on valmis siiralt panustama, et Narval ja selle elanikel läheks paremini.

Denis Larchenko jäi pealiskaudseks, kuid seda kompenseeris püüdlikkus ja nooruslik energia. Larchenko tasakaalustas ka Raiki-Tamme tööstusekeskset vaidlust loomemajandusega. See ei ole vähemalt esialgu eriti suure kasuteguriga ja praegugi tegemist pisikese nišiga, aga aktiveerib inimesi, kes pole osanud oma loominguga raha teenida. See nišš pole rahamasin, vaid hea vahend inimestele eneseväärikuse ja aktiivsuse toetamiseks. Kui sellest midagi suuremat välja areneb, on see boonus.

Larchenko jutt õpetajakoolitusest erinevatele erialadele on ilus, aga kui see töötaks, poleks Narva lasteaedadel-koolidel probleeme eesti keele ja inglise keele õpetajatega. Neid kolledž õpetab.

EKRE esindaja Aleksandr Andrejev oli sümpaatselt sõbralik, kuid ei suutnud kahjuks oma seisukohti arusaadavalt selgitada. Vaatamata sellele, et EKRE lühisõnumid linnaruumis ja valimiseelses võitluses on olnud seotud "geipropagandaga", püüab Andrejev ka reaalsest programmi sisust rääkida.

Toodud konkreetsed näited õppestipendiumite sidumisest Narva tööle asumise kohustusega või lihtsustatud turistiviisadest olid ebaõnnestunud. Stipendiume sellisel viisil kasutada ei saa ning piiriületuse küsimused ei ole KOV-i pädevuses. Stipendiumid ja majutus õpetajate või teiste spetsialistide meelitamiseks ei ole lahendus. See tekitab pettumust olemasolevates töötajates. Miks nemad tulid Narva ilma stipita ja maksavad ise oma majutuse eest? Motiveeritud spetsialist ei tule raha pärast vaid soovist midagi ära teha. Ainult raha eest tuleb ajutine palgatööline, kes ei panusta linna arengusse.

Kõige selgemalt tõi Andrejev välja EKRE poliitilise vaate rohepöördele, püüdes nende valijate hääli, keda muutused pelutavad. Inimlikult mõistetavalt seletas lahti, miks inimesed vaktsineerima ei torma. Kiita tuleb ka repliiki lasteaia keelest ehk sellest, kui on kaks õpetajat - üks eestikeelne, teine venekeelne. See on Narva kontekstis loomulik ja edasiviiv.

Keskerakonna esindaja Andrus Tamm on kindlasti hästi kursis linna juhtimisega. See, kui järjekindlalt Tamm ei taha visioonist ega tulevikust rääkida, on üllatav. Kui Raik rääkis linnakeskkonnast tervikuna, jäi Tamm pidama parkimismajadele (mida kohaliku pilgu läbi vaja ei ole, sest linn on väga hõre ja kõik mahuks ära kui lihtsalt keskkonda veidi korrastada).

Palju tõi Tamm välja riigi tasandi teemasid linnajuhtimise asemel. Enesekindel esinemismaneer ei korvanud vajakajäämisi korruptsioonist aru saamisel. Juba saate algusminutitel kõlanud väide, et võimupöörde järel ta "ei viitsinud minna [linnapeaks] nii lühikeseks ajaks" oli üsna ehmatav. Ka edasistest sõnavõttudest jäi mulje, et kandidaat nagu ei viitsigi probleemidele töötavaid lahendusi otsida. Olgu teemaks põlevkivienergeetika, palgavaesus või eestikeelne õpe.

Näiteks jäi arusaamatuks, miks pikalt võimul olnud ja koole juhtinud Keskerakond siiani pole eesti keele õpetajatele lisatasu maksnud, et neid Narva meelitada. Kõrvaltvaatajale jäi mulje, et pigem ei ole väljast tulnud isegi Narva oodatud. Ei saanudki aru, miks Tartu Ülikooli Narva kolledž pole piisav, tööstuspargis tegutsevad ettevõtted piisavalt tublid ega Vaba Lava nagu eriti teretulnud.

Vaba Lava osas oli Tamme jutus väike iva sees. Kui Vaba Lava pani esmalt maja püsti ja siis hakkas linnalt toetust küsima, võib aru saada, miks linnale sellise fakti ette seadmine ei meeldinud. Tamme taktika teisi (eelkõige Katri Raiki) kritiseerida ja isegi rünnata ei töötanud. Õnneks oli ta selleks debatis ainus, kes lootis sellisel viisil edu saavutada.

Kokkuvõttes meelitasid Katri Raik ja Denis Larchenko paremini Narva elama, tööle, ettevõtlusega tegelema või külla. Ent Keskerakonna või EKRE valijaid see saade tõenäoliselt ei mõjutagi.

Erik Gamzejev, Põhjarannik

Debatis osalejad olid head Narva probleemide ja vastuolude kirjeldamisel, mis Eesti televaataja jaoks oli silmaringi avardav, aga lahenduste pakkumine jäi vaatamata saatejuhtide korduvale õhutusele nigelaks. Valija, kes seni polnud otsustanud, kelle poolt hääletada, konkreetsete plaanide osas väga palju targemaks ei saanud.

Aleksandr Andrejev jäi kahjuks tõsiselt hätta oma erakonna ideede esitamisega. Muuhulgas ka rohepöörde kritiseerimisega, mis on EKRE jaoks Narvas leivanumber. Kui debatis osalejalt kõlab enamikule küsimustele vastuseks, et see on tõsine või terav probleem, siis sellega debatis väravat ei löö.

Oli tunda, et eesti keeles oma mõtete esitamine polnud lihtne. Tubli pingutuse eest tuleb üks punkt. Saate lõpu osas tekitas ka väikese segaduse, soovides ilmselt öelda, et osades Narva ettevõtetes makstakse preemiat neile, kes on vaktsineeritud, aga kõlas, et preemiat makstakse neile, kes ei soovi vaktsineerida.

Andrus Tamm kaotas punkte saate alguses, kui püüdis Narva linnavõimu korruptsioonijuhtumitest rääkida läbi huumoriprisma, mis andis Katri Raigile võimaluse nõelata, et Narva Keskerakond pole siiani aru saanud, mis on korruptsioon.

Püüdis teha Katri Raigi süüdlaseks selles, et sisekaitseakadeemia jäi Narva toomata. Samas tulistas selle teemaga hoopis ise endale jalga, sest Keskerakonna esimehe Jüri Ratase valitsus oli see, kes pani alguses valitsusleppesse kirja, et sisekaitseakadeemia tuuakse üle Narva ja seesama valitsus ka loobus sellest plaanist.

Üks väheseid ideid, mida Tamm välja pakkus oli tugeva ülikooli Narva loomise plaan. Aga ka siinkohal tasub meenutada, et Keskerakonna 2019. aasta riigikogu valimiste programmis lubati toetada Narva Paul Kerese nimelise rahvusvahelise IT-kolledži rajamist, aga kahe aasta jooksul pole selleks tehtud midagi ei riigi ega kohaliku võimu poolt.

Tamm eksis ka palju arvudega. Väitis, et Narva üks suuremaid ettevõtteid, ligemale 500 töötajaga Fortaco maksab töötajatele väga madalat palka. Narva üks juhtivaid poliitikuid oleks võinud avalikest registritest enne järgi vaadata, et selleks ettevõttes on keskmine brutopalk üle 1500 euro.

Saab siiski aktiivsuse punktid, et vähemalt üritas debatis teravust tekitada, põnevust hoida ja põhikonkurenti Katri Raiki atakeerida. Kuid seekord polnud selles osas Tamme parim päev.

Denis Larchenko oli debatis ergas ja entusiastlik, aga jäi siiski liiga üldsõnaliseks. Visioone on tõesti paljudes küsimustes ilmselt vaja, aga selle pidev kordamine ei anna valijale aimu, mida Eesti 200 siis täpsemalt Narvas kavatseb ette võtta ja teha teisiti kui konkurendid. Aga just seda tahaks uuelt tulijalt oodata.

Katri Raik oli selles debatis konkurentidest selgelt üle. Suutis peaaegu iga repliigiga jätta mulje, et tunneb olukorda Narvas paremini kui teised debatis osalejad. Mõtted olid selgelt sõnastatud. Teemaarendused olid loogilised ja voolavad, seda näiteks nii hariduse, vanalinna taastamise kui ka vaktsineerimise puhul.

Reageeris kiiresti ja täpselt ka Andrus Tamme rünnakutele. Tõi ka selgelt välja Narva linna ühe peamise probleemi: väikestest palkadest tuleneva vaesuse. Samas lahenduste osas, kuidas seda olukorda muuta, oleks oodanud ka temalt rohkem konkreetsust.

Maksim Vassin, Eesti Väitlusselts

Esimest korda Narva lähiajaloos on valimiseelne poliitiline maastik nii kirev, võitleb ju volikogu kohtade eest tervelt kuus valimisnimekirja ja üks üksikkandidaat. Sellises olukorras võiks tunduda, et ka väitlus tuleb huvitav ja terav.

Suurim osa seekordsest debatist möödus pigem saatejuhtide/kandidaatide intervjuu formaadis, ehkki saate lõpuks tuli ette paar katset teravaks väitluseks. Nii mõnigi kord tundus, et saates on ainult kaks külalist, Katri Raik ja Andrus Tamm (mis oli Narva praegust poliitilist olukorda arvestades ennustatav).

Aleksandr Andrejev (EKRE) tundis end väga ebakindlalt ning kippus oma vastuseid liigseid üldistama. Kõlasid sellised mõtted, et probleeme on ja neid on vaja lahendada, samas konkreetset plaani ega probleemide kirjeldust ei kõlanud.

Erilist initsiatiivi EKRE esindaja ei näidanud, vastas ainult saatejuhi küsimustele. Siiski, teistest paremini tuli ta tagasi oma valimisprogrammi juurde ning täiendas oma vastuseid valimisprogrammi punktidega, ehkki EKRE programmi me teame juba niikuinii.

Katri Raik (VL "Katri Raigi nimekiri"). Tugev etteaste Narva endise linnapea poolt. Oma sõnades oli konkreetne, vastas saatejuhtide küsimustele tsiteerides ning täiendades oma valimisprogrammi ja paar korda proovis teistele vastu vaielda ja teravamat diskussiooni algatada.

Tema sõnadest oli tunda, et ta teab, et on Narvas populaarne poliitik ning kõlas enesekindlalt, ehkki siin võis appi tulla linnapeaks olemise privileeg. Tunneb Narva probleeme ning omab enam-vähem selget visiooni sellest, kuhu linn peab liikuma.

Denis Larchenko (Eesti 200). Stabiilselt hea, ehkki mitte eriti silmapaistev. Vastas suuremas osas saatejuhtide küsimustele, kuid saate lõpupoole näitas rohkem initsiatiivi, võttis rohkem sõna ning vaidles teistele vastu. Oma sõnades oli konkreetne ning ei kippunud liigselt vastuseid üldistama.

Andrus Tamm (Keskerakond). Koos Katri Raigiga võttis väga palju sõna, algatas diskussioone ja näitas initsiatiivi. Samas, sõnavõttude sisust jäi vajaka. Saate esimestel minutitel ta ei eitanud, et Keskerakond annab erinevate nõukogude liikmete kohad oma inimestele, väga suure osa järgmistest sõnavõttudest moodustas Katri Raigi süüdistamine. Siinkohal oma ideid eriti palju ei tulnud ning oli ebaselge, mille eest Keskerakond seisab.

Üldisemat hinnangut andes jättis iga poliitik ühele küsimusele vastamata: miks on minu erakond/valimisliit teistest parem ja kuidas see teistest erineb? Ühiseid kohti oli väga palju, kuid erinevustest ei räägitud piisavalt. Seetõttu ei saanud ükski saate külaline minult maksimumpunkti.

Paar korda tekkis mulje, et grupp inimesi sarnaste mõtete ja maailmavaadetega otsustas niisama moodustada erinevad valimisnimekirjad. Väitlus võinuks olla veelgi põnevam, kui kohal oleks olnud ühe teise Narva endise linnapea valimisliit Elagu Narva.

Valimistulemust on raske ennustada. Puhtalt saatest järeldusi tehes, siis EKRE on üsna kurvas olukorras ning peab järgmise nädala jooksul korralikult pingutama. Valimispäeval tuleb põnev võistlus Keskerakonna ja Katri Raigi nimekirja vahel, kusjuures Katri Raigil on kõik eeldused ülejärgmisel pühapäeval valimisvõitu nautida. Eesti 200 saab volikokku sisse ning võib olla tähtis lüli koalitsiooni moodustamisel.