"Valimisstuudio": Narva areng ja tulevik

Sel nädalal oli "Valimisstuudios" arutlusel Narva tulevik. Saates debateerisid Aleksandr Andrejev (EKRE), Andrus Tamm (Keskerakond), Denis Larchenko (Eesti 200), Katri Raik (VL "Katri Raigi nimekiri").

KORRUPTSIOON

Andrus Tamm kinnitas saates, et korruptsioon on häiriv ning Keskerakond ei soovi korruptsiooni linnas näha ja see pole mingil juhul lubatud.

Aleksandr Andrejev tõdes saates, et korruptsioon on Narvas olnud probleem, kuid tema hinnangul aitab seda likvideerida see, kui linnavõimu juures ei ole vaid üks partei. "Kui keegi juhib linnas iseseisvalt, siis keegi ei jälgi. Sellepärast keskkond on korruptsioonile sobiv. Kui ma seekord nägin palju valimisnimekirju, siis see on päris hea ja võib juhtuda, et tekib koalitsioon. Siis see aitab, kui ühed jälgivad teisi," rääkis ta.

Denis Larchenko märkis, et korruptsioon narvas on suur probleem ja see pole lasknud linnal areneda. Ta lisas, et Narvat puudutanud korruptsiooniskandaalid on halvendanud linna mainet ning paljude teiste Eesti inimeste jaoks Narva võib tunduda korruptsioonipealinn. Tema hinnangul aitaks korruptsiooni kõrvaldada selline veebikeskkond, kust on näha, kuhu linnarahad liiguvad.

Katri Raik ütles, et korruptsiooni vastu aitab see, kui linnal poleks nn halli kardinali, kelle poole linnavalitsuse asemel linnas asjade ajamiseks tuleks pöörduda. Raik ütles, et praegu Narvas sellist halli kardinali pole. "Kui õnnestub luua selline linnavõim, loodan väga, et koalitsioonis paari partneri vahel, ja vältida hallide kardinalide tekkimist, siis oleme astunud sammu lähemale läbipaistvale linnale," sõnas ta.

Samuti aitaks sema sõnul korruptsiooni vältida linna sisekontrollisüsteem, ühtne raamatupidamissüsteem. Lisaks peaks vältima seda, et Narva volikogu liikmed saavad olla samal ajal linnaasutuste nõukogudes.

Katri Raik viitas, et viimati on Narvas olnud nn hall kardinal korruptsioonikuritegudes süüdi mõistetud Aleksei Voronov. Tamm kinnitas, et Voronov on praegu linnajuhtimisest täiesti kõrval.

ROHEPÖÖRE JA TÖÖKOHAD

Saates käsitleti ka rohepööret Narvas, millele peaks kaasa aitama üle 300 miljoni euro Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist.

Andrejev märkis, et EKRE hinnangul toovad õlitööstused aga Narva linnale kasu kordades rohkem kui EL-i fondi raha. Tema sõnul on rohepööre katastroof, sest selle tagajärjel lahkuvad paljud inimesed Narvast.

Larchenko hinnangul pea aga narva oma majandust mitmekesistama. "Olukord, kus mehed töötavad energeetikas ja naised turismis, pole hea. Mitmekesisust tuleb luua. Kas või IT-sektori abil, mis pürgib praegu Ida-Virumaale. Ettevõtted juba tulevad ise ja päästavad Ida-Virumaa maastikku," ütles ta.

Tamm sõnas, et rohepööre Narvas ei oleks kiire üleminek ning juba on tehtud otsuseid, mis aiavad säilitada inimestele piirkonnas töökohti. "Otsused on võetud riigikogu ja valitsuse tasandil vastu, et elektrijaamad tuleb panna tööle hakkepuidul, mille vastu sotsid olid, et oleks võimalik elektrihinda allapoole tuua. See pole järsk üleminek, kõik on tasapisi," rääkis ta.

Tamm tõdes samas, et on keeruline ette näha, mis paari aasta pärast toimub.

Katri Raik ütles, et õiglase ülemineku fondi rahast suur osa võiks minna uute töökohtade loomisele, samuti investeerivad ettevõtted piirkonnas töökohtadesse.

Nii Raigi kui ka Tamme hinnangul on Narva üks probleem madal palk. "Meil on tööstuspark tehtud, mis on praktiliselt tühi. Seal on töökohad väga madalalt tasustatud, natuke üle miinimumpalga," sõnas Tamm.

Larchenko kinnitusel on võimalik Narvas luua uusi töökohti ka muudes sektorites kui vaid energeetika või kaevandus. "Paljud heas mõttes tulnukad, kes käisid vahepeal Narvas, näitasid, et Narvat on võimalik arendada natuke teistmoodi, tuues juurde loomemajandust, IT-majandust, on olemas ka kaks kolledžit regioonis. See näitab, et signaal erasektorilt juba tuleb ja võimekus majandust mitmekesistada on," rääkis ta.

Larchenko sõnul on Eesti 200 eesmärk viia Narvas edasi just loomemajandust. Tööstusparkide osas nõustub ta Tammega, et Narvas võiks palgad olla kõrgemad kui praegune keskmine.

Andrejevi hinnangul saaks Narva meelitada uusi ettevõtjaid ja seega ka uusi töökohti soodustuste tegemisega, nii et Narva tuleks oleks ettevõtjatele atraktiivne. Lisaks võiks linn ehitada munitsipaalpinnad, mida anda rendile või ka alguses tasuta kasutusse anda. Andrejevi sõnul saaks Narva linn teha palju ära koostöös riigiga.

Katri Raigi hinnangul tuleks töökohtade meelitamiseks vaadata lääne investorite poole. Tema valimisliidu hinnangul oleks Narvas üks uus väljund näiteks põlevkivituha ümbertöötlemine.

Tamme sõnul on Narva lääne investoreid keeruline meelitada. "Narva on sellise koha peal, et Vene investor ei tule, sest Vene pool on ära keelanud ning lääne poolt ei tulda, sest see on Vene piir," selgitas ta.

Raik vastas selle peale, et Narva asukohta keegi muuta ei saa ning üle jääb vaid Narva maine parandamine ja näidata investoritele, et siin on sobilikku tööjõudu.

Välisinvestoreid aitab Larchenko sõnul meelitada eelkõige läbipaistev linnajuhtimine. Samuti see, et piirkonnas on töötajate mõttes stabiilsus ehk piisavalt spetsialiste ja ka nende järelkasv olemas. Selles osas peaks Larchenko arvates tegema omavalitsus ka rohkem koostööd näiteks koolidega.

VISIOON

Larchenko märkis, et kuni Narval ei ole kindlat visiooni tuleviku kohta, on ka noored ebakindlad ning pigem ei soovi Narva jääda. Narva peab tema sõnul olema noortepärane, aga viimastel aastatel on linn pigem keskendunud eakatele.

"Pemae looma võimalused hariduses, kultuurilised elamused, seda peab mitmekesistama. Visioon on see, et Narva on noortepärae, kus on võimalusi arenguks nii kultuuris, spordis kui ka hariduses."

Tamme visioon, mis jätaks noored Narva, oleks korraliku ülikooli olemasolu. Ta tõi näiteks, et maailma praktika näitab, et linnad, kus on ülikool, sinna rahvas jääb ja soovib minna.

Tamme sõnul on hea, et Narva tuleb kaks riigigümnaasiumit, kuid oma ülikooli teha on keeruline. "Aga kui võimalus tuleb, siis Narva toetab. Narva on aldis tervitama uusi asju," märkis ta.

"Ma olen pragmaatiline inimene ja kõik visioonid on väga head, aga nad ei kipu ellu minema. Üks korralik ülikool on see, mida me hea meelega tervitaksime," sõnas ta.

Raik on uue kõrgkooli Narva toomise suhtes ettevaatlik. Küll aga toetab ka Tartu tervishoiukõrgkooli filiaali toomist Narva.

Ka Raigi sõnul Narva noored tahavad teada, kuhu linn liigub ja kas neil on selles linnas koht. "Narva on mitmekesise majandusega tööstuslinn, mis areneb kiiresti, uuendusliku juhtimise all. Julgen öelda, et me võiks uhkusega öelda, et teeme Narvast Eestis maailma kõige parema vene identiteediga linna. Ja ma ei mõtle siin Venemaa identiteeti, vaid vene keele ja kultuuri identiteeti. Pöörame Narva keerulisemad küljed oma plussiks. Võtame kõik Narva inimesed oma arengusse kaasa," rääkis Raik oma visioonist.

Andrejevi visioon noorte jaoks on see, et linn pakuks stipendiumit kõrgkoolis õpingute ajal ja see tähendaks, et pärast kooli lõppu peaksid noored mõneks aastaks tagasi Narva tööle tulema.

Tema sõnul aitaks Narva arengule kaasa see, kui Narva oleks kõigile atraktiivne ning linna maine parem. "Narvas on palju probleeme, mida vaja muuta. Aga tähtsaim on see, et Narva muutub päris kiiresti ning linna maine siis ka kasvab."

TURISM

Turismist rääkides ütles Katri Raik, et külaliste meelitamiseks peaks linnas toimuma igal aastal midagi uut. "Narva turismi arendamise eeldus on erinevad üritused. Sel suvel oli palju üritusi. Me vajame uut hotelli, peame kaasa aitama programmis Tartu 2024, meie maanteepiiripunkt peab muutuma ägedaimaks Euroopa Liidu piiril, peab olema värav Tartu kultuuripealinnale, Tartust peab hakkama käima laev Narva ja Narva peab võtma selgelt suuna, et meie peame olema järgmine kultuuripealinn 2030. aastate keskel," loetles Raik asju, mis turiste tooks.

Tamm tõi konkreetse näite, et Narva koos Ivangorodiga töötab välja valgusetendust, mida on võimalik jälgida mõlemalt poolt Narva jõge. "See oleks pidev, mitte ühekordne projekt. Tuleks meelitada turiste, kes jääks ka üleöö püsima," selgitas ta.

Tamm märkis, et Narva on uut hotelli planeeritud, kuid keegi ei tule linna hotelli ehitama, kui praegused hotellid seal tühjad on. Turismis peaks Narva tema arvates tegema koostööd Narva-Jõesuuga, samuti peaksid olema suhted naaberriikidega võimalikult head.

Larchenko sõnul soovib Eesti 200 arendada sündmustepõhist turismi ning teha Kreenholmi elamurajoonist n-ö Narva Kalamaja.

Andrejevi sõnul on Narvas juba palju huvitavat, mis sinna inimesi meelitab: muuseumid, linnus, lähedal olev Narva-Jõesuu ja seal asuv spaa, lisaks erinevad üritused.

KREENHOLM JA VABA LAVA

Tamm tõdes, et Kreenholmi piirkonna arendamine on Narvas kõikide valimistel kandideerijate üks prioriteet, aga selle visiooni saab alles hakata läbi vaatama.

Larchenko sõnul on Eesti 200 visioon arendada Kreenholmi kultuurikvartalina.

Andrejev märkis, et Kreenholmi kõrval on linnas juba olemas kultuurimajad, kuid Kreenholmis oleks ehk ruumi mittetulundusühingutele.

Raik leiab, et Kreenholmis võiks olla näiteks Baltimaade ja Põhja-Euroopa küberspordikeskus või mõni muu atraktiivne idee. "Siis mahuvad sinna ka näituseruumid, võimalused filmide tegemiseks, kohalikud kultuuritegelased, võib-olla alternatiivne hotell. Kontseptsiooni korralikul kujul meil veel pole, see tuleb ühiselt teha ja väga lähiajal," rääkis ta.

Puudutades Vaba Lava teemad, ütles Raik, et loodetavasti on see suletud ajutiselt ning riik ja Vaba Lava leiavad ühise tee. Raik lisas, et Narva väärib oma teatrit ning Vabale Lavale tuleks anda aega toimima hakkamiseks.

Tamm tõi Vaba Lavaga seoses raha, mida maja linnalt ja riigilt soovis, ning selle, et linnas on kaks toimivat kultuurimaja, milles toimub palju üritusi. Tema hinnangul ei meeldi Vaba Lava ka kohalikele elanikele. "Kohalik rahvas ei taha sinna minna. See on väike osa Narva elanikest, kellele see sobib."

Larchenko hinnangul on vaja Narvas kultuuri mitmekesistada, sest olemasolevad kultuurimajad on väga kohaliku publiku kesksed ning ei too linna turiste.

Andrejevi sõnul toetab ta kultuuri, aga küsimus on selles, et kui kohalikel inimestel pole huvi, siis nad Vaba Lava ei külasta ning ei anna ka oma raha sellele. "Vabale Lavale on kogu aeg vaja raha. Juba alguses Vaba Lava oli küsinud 50 000 eurot. Selline kultuur mulle pole nii meeldiv," rääkis Andrejev.

HARIDUS

Katri Raigi valimisliidu üks lubadustest on luua Narvas võimalus valida eesti-, venekeelse või keelekümbluslasteaia vahel. Ta märkis, et samas peab valik olema kvaliteetne. "Pooled praegustest keelekümbluslasteaedade õpetajatest ei oska eesti keelt vajalikul tasemel. Hakkame reaalselt midagi tegema, sest riigi tasemel on asi lootusetu," sõnas ta.

Larchenko sõnul peaks juba paari aasta pärast algatama Narvas eestikeelsele haridusele ülemineku. "Täna peaks ettevalmistama nii õpetajaressursi osas kui ka üldiselt ühiskonnas. Varsti tulevad rigiigümnaasiumid ja tuleb tõhustada eesti keele õpetamist ja metoodikat."

Tamm ütles, et näiteks lasteaedades pole vaja, et õpetaja räägiks kõrgtasemel eesti keelt, kuna seal on vaja õpetada lastele lihtsamaid lauseid. Tema sõnul käib eesti keele õpe lasteaedades muudkui edasi, aga probleem on see, et keelepraktikat pole.

Andrejev tõdes, et Narvas on raske leida eesti keele õpetajaid, kes jääks sinna ka püsima. Ta arvas, et õpetajaid meelitaks Narva stipendium ja ehk ka soodne majutus.

Katri Raik tõi võrdluseks Kohtla-Järve kogemuse, kus riigigümnaasiumi avamisel oli alguses seal paljudel õpilastel raske eesti keelega hakkama saada ning lahkusid koolist. Seetõttu tuleks juba pöörata rõhku põhikoolis eesti keele õppele, et mitte korrata Kohtla-Järve vigu.

Tamme arvates tuleks eesti keele õpetajatele Narvas maksta 30-protsendilist lisatasu. "Kui heal tasemel eesti keele õpetaja saab sellise lisatasu, siis pole õpetajate puudus. Teine on õppematerjalide puudus. See tuleb lahendada kiiresti."

Larchenko sõnul pole olukord nutune ainult eesti keele õpetajatega, vaid ka täppisteaduste õpetajatega. Ta leiab, et ülikoole tuleks julgustada muutma õppekavasid, nii et tuleks juurde keemia-, füüsika- ja matemaatikaõpetajaid.

KOROONAOLUKORD

Ida-Virumaal on Eesti madalaim koroona vastu vaktsineerituse tase - alla 50 protsendi. Debateerijad leidsid, et Narvas ei olegi ilmselt võimalik seda taset tõsta.

Raik märkis, et kui ta oli linnapea, siis püüdis koos Narva haigla juhiga erinevaid lahendusi leida: vaktsineerimisbuss, vaktsineerimiskeskus, registreerimata vaktsineerimine. "Rohkem ei suutnud välja mõelda," tõdes ta.

"Vaktsineerimine on Narvas usk ja usku pöörata on keeruline. Me peame elama selles olukorras. Muidugi ei tohi alla ka anda," lisas Raik.

Larchenko hinnangul aitaks vaktsineerimise kohta väga laialdane infokampaania.

Andrejev rõhutas, et vaktsineerimine on igaühe vaba otsus. Ta tõi välja, et inimeste umbusku vaktsineerimisse tekitab informatsiooni pidev muutumine.

Tamm märkis, et need vene keelt kõnelevad inimesed, kes on soovinud end vaktsineerida, on seda teinud ning see, mis keelses inforuumis ollakse, pole oluline.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: