Valimisstuudios debateerisid Pärnu kandidaadid linna tuleviku üle
Suuremate erakondade Pärnu poliitikud debateerisid ETV saates "Valimisstuudio" Pärnu probleemide ja võimaluste üle kohalike omavalitsuste volikogude valimistele vastu minnes.
Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast oli esindatud Kalev Kaljuste, Reformierakonnast Toomas Kivimägi, Isamaast Andres Metsoja, Keskerakonnast Andrei Korobeinik, EKRE-st Alar Laneman, Eesti 200-st Sulev Alajõe ja Romek Kosenkranius valimisliidust Pärnu Ühendab.
Alar Lanemani sõnul tuleks Pärnus vähendada bürokraatiat, Kalev Kaljuste kaasaks aga linnavalitsusse ettevõtjaid ja kogukondade esindajaid.
Üks teemasid, mille üle tulisemalt arutleti oli Pärnusse uue silla ehitamine.
Toomas Kivimägi sõnul ei tohi uus sild saada takistuseks teiste projektide ellu viimisel.
Kalev Kaljuste sõnul peaks riik toetame üle 50 protsendiga silla ehitust. Andres Metsoja sõnul propagandaga silda ei ehita. Tema sõnul on raha vaja hariduses.
Kosenkraniuse sõnul ei saa öelda, et kogu raha läheb silla peale ja muud linnaelu puudutavad projektid jääksid tähelepanuta.
Rääkides Rail Balticust, mis Pärnust kiire ühenduse Tallinnasse loob, ütles Alar Laneman, et EKRE küll seda projekti ei toeta, aga samas ei ole keegi vastu kiirele ühendusele Tallinnaga. "Aga me oleme mures keskkonna pärast," sõnas ta.
Toomas Kivimägi sõnul muudab Rail Baltic igal juhul Pärnut positiivselt. Korobeinik lisas, et Pärnus on valida, kas linn saab Rail Balticust kasu või mitte.
Romek Kosenkranius märkis, et Rail Baltic on unikaalne projekt, millest Pärnu ainult võidab. "Kui Pärnul on Tallinnaga 39 minutiline ühendus, siis see paneb käima nii majanduse kui ka annab Tallinnasse töö pärast kolinud pärnakatele võimaluse elada pärnus," sõnas ta.
Andres Metsoja aga rõhutas, et raudtee iseenesest ei ole unikaalne projekt. Tema sõnul on mõelda reisiterminalide projekteerimisest kaugemale.
Kalev Kaljuste märkiski, et välja tuleks arendada ühtne logistikasõlm.
Sulev Alajõe sõnul tuleb Pärnu arenguks majandusstruktuuri mitmekesistada. "Tuua juurde IT-sektor. Samuti kõik, mis seondub rohepöördega," lausus Alajõe.
Alar Laneman rõhutas, et selleks, et Pärnu säiliks Läänemere pärlina, ei tohi tuulikutega ära rikkuda ilusat Pärnu rannaala, viidates plaanitavale Liivi lahe tuulepargile.
Korobeinik tuuleparki aga heaks võimaluseks ning kinnitab, et tuulikud randa ei satu.
Ka Romek Kosenkranius toetab tuulepargi rajamist, sest energiasõltumatus on oluline teema.
Metsoja ütles, et tuulepargi küsimust ei saa poliitiliselt otsustada, ent energiat on samas vaja. "Mis on meie kohalik kasu? Kas eurosent kohalikus eelarves või otseenergia ilma võrgutasudeta?" küsis Metsoja.
Toomas Kivimägi sõnul tooks tuulepark ka elektri hinda alla. "Samas tuleb vaadata kriitiliselt keskkonnamõjusid."
Tuuleparki toetab ka Kaljuste. "Aga selle juures ei tohi unustada ka loodushoidu," ütles ta.
Pärnu ranna tulevikust põhjalikumalt rääkides kinnitas Andrei Korobeinik, et naisterand jääks kindlasti alles. Samas võiks Pärnu rand olla suurem, kui ta praegu on, arvas Korobeinik. Rannaala laiendamist peab tähtsaks ka Kivimägi ja Metsoja.
Saatejuhid Andres Kuusk ja Mirko Ojakivi küsisid saates osalejatelt, kuidas tuua Pärnusse tagasi välisturistid.
"Tuleb vaadata Pärnut suuremalt kui ainult rand. Tuleb väärtustada looduskeskkonda, ka Pärnust väljaspool," vastas Kalev Kaljuste.
Andres Metsoja sõnul tuleks väärtustada ka Pärnu jõge. "Seda peaks rohkem välja arendama. Kui Rail Balticu jaam hakkab asuma Papiniidu jaamas, siis sinna võiks saada ka mööda jõge jõetrammiga," leidis ta.
Korobeinik märkis, et Pärnust on puudu konverentsisaal. Lootusi paneb ta ka Pärnu lennujaamale. "Lootus on, et meil hakkavad käima regulaarlennud. Pärnus on suur huvi ettevõtjate poolt tuua Pärnusse tšarterlende," lausus Korobeinik.
Sulev Alajõe hinnangul võiks olla lennuliin näiteks Rootsi. "Turismi annaks laiendada terviseturism. Vaja oleks rahvusvaheliselt tuntud hotellikette," ütles Alajõe.
"Pärnakaid ei peaks hullutama regulaarlendudega. Pärnakatel pole sinna asja," arvas aga Toomas Kivimägi.
Metsoja ütles sellepeale, et lendudega tuleb siiski tegeleda. "See on meie vastutus tegeleda lendudega, tegime ju lennujaama. Lennundusettevõtted lendavad küll kui neile makstakse," sõnas Metsoja.
Kaljuste sõnul tooks Pärnule rahvusvahelist kuulsust ja turismi projektid nagu Läänemere kunstisadam.
Andrei Korobeinik pidas vajalikuks ka ülikooli väljaarendamist. "Võiks olla päris ülikool. Sel juhul on lootust, et see lõpetanud inimesed jäävad Pärnusse elama. Õpetada võiks IT-d," märkis Korobeinik.
Kosenkranius arvas, et ülikool Pärnus peaks keskenduma IT-le ja erialadele, mida mujal Eestis ei ole.
Toimetaja: Aleksander Krjukov