Võrtsjärve kalurid peavad tõenäoliselt angerjapüügist loobuma

Euroopa angerjas.
Euroopa angerjas. Autor/allikas: Dmitriy Konstantinov/(CC BY 2.0)

Angerja ajalooline arvukus on Euroopas kahanenud üle 90 protsendi. Ohustatud kala kaitseks arutatakse erinevaid meetmeid, selget lahendust ei ole. Kindel on vaid, et Võrtsjärve kaluritele tahetakse kümne aastaga leida teine tuluallikas.

Ajaleht Sakala kirjutas kolmapäeval, et angerjapüüki ohustab üleeuroopaline keeld. Püügi lauskeeldu on Euroopa Liidu komisjon arutanud aastal 2017, kuid keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ütles, et uuesti pole ettepanekut tehtud.

"Hetkel seda niimoodi laual ei ole, aga me ei ole ka kõiki komisjoni ettepanekuid järgmiseks aastaks näinud. Läänemere kvootide arutelul täna midagi karmimat laual ei ole," rääkis Tuus.

Eestis püüti möödunud aastal merest vaid 1,5 tonni angerjat, 35 tonni püüti Võrtsjärvest.

"Me ostame angerjamaime sisse Prantsusmaalt. Lihtsalt seda maimu enam ei ole, me oleme sunnitud ostma siit veel olemasolevast angerjakasvandustest," rääkis MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonna tegevjuht Jaanika Kaljuvee.

Kuna Võrsjärve angerjas ise ei pääse, on kalamaimu siia toomist toetanud Euroopa Liit. Enam seda ei tehta. Maaeluministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome rääkis, et angerja Võrtsjärve toomine ei aita liigi arvukust taastada.

"Võrtsjärve angerjapüük jätkub selle varu pealt, mis sinna on asustatud. Varasemate aastate asustamise tulemusel on seal seitse kuni 12 aastat varu ees. Kui Euroopa Liidu tasemel ei tule mingisugust püügikeeldu, on mõistlik püüki jätkata," sõnas Soome.

Maimu saaks küll osta kalurid ise ka Eesti riigi abiga, kuid Soome sõnul tuleb kümne aastaga leida muu tuluallikas kuna püügikeeld mingi hetk siiski tõenäoliselt tuleb. MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond juhi Jaanika Kaljuvee sõnul kaluritel palju teisi võimalusi ei ole.

"Oleme ju kuulnud ka seda, et ministeerium plaanib järgmise rahastusperioodi meetmetesse sisse tuua püügivõimsuse vähendamise, et kalureid nii-öelda välja osta. Nooremad mehed peavad hakkama õppima uut tegevusala ja vanemad mehed jäävadki pensionile. Eks see kalurielu siin tasapisi hääbub," sõnas Kaljuvee.

Kuna angerja levikupiirkond on lai ja arvukuse languse põhjuseid on mitmeid, ei oled teadlastel veel üksmeelt, kas kogu püük tuleks ära keelata.

"Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu annab enda soovituse kuu või paari pärast, sellele järgnevad ilmselt diskusioonid, mis saab edasi täpselt. Praegu on liiga vara seda öelda, mis üleeuroopaliselt selle püügiga teha," rääkis kalandusteadlane Priit Bernotas.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: