See tähendab, et uus valitsus võib olla nädalate või isegi kuude kaugusel. 

Kui loetud oli 80 protsenti häältest, oli neist ANO poolt antud 28,63 protsenti, mis prognooside kohaselt peaks tähendama 200-liikmelises parlamendis 75 kohta.

Teisel kohal on 26-protsendise toetusega paremtsentristlik kolmeparteiline koalitsioon Üheskoos. Kolmandal 15 protsendiga poliitiline liikumine STAN, kus eliidivastase Piraadipartei  ümber on koondunud tsentristlikud omavalitsusjuhid ja sõltumatud.

Need kaks allianssi saaksid Tšehhi TV prognoosi kohaselt parlamendis kokku enamuse ehk 103 kohta. 

ANO potentsiaalne partner, paremäärmuslik ja moslemivastane Vabaduse ja Otsedemokraatia partei (SPD) Tokyos sündinud ettevõtja Tomio Okamura juhtimisel kogus 10 protsenti häältest. 

Valimisosalus küündis pea 65 protsendini, samas kui eelmistel üldvalimistel 2017. aastal oli see 60,84 protsenti.

67-aastane Babiš seisab silmitsi politsei süüdistusega väidetava pettuse pärast seoses Euroopa Liidu toetustega. Samuti pole EL rahul Tšehhi peaministri kui ärimehe ja poliitiku huvide konfliktiga. 

Eelmisel nädalavahetusel selgus Pandora paberitest, et Babiš kasutas oma offshore firmade maksuvabu vahendeid kinnisvara, sealhulgas lossi, soetamiseks Lõuna-Prantsusmaal.

Peaminister ise on nimetanud temavastaseid süüdistusi laimukampaaniaks.

Babiš juhib vähemusvalitsust, kuhu kuuluvad veel vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid ja mida toetavad vaikimisi ka 1948–1989 totalitaarset Tšehhoslovakkiat juhtinud kommunistid.

Kuid kommunistid jäid alla viieprotsendise valimiskünnise ega pääse esmakordselt pärast Teist maailmasõda parlamenti. Kunagi domineerinud kompartei on praeguse seisuga saanud vaid 3,81 protsenti häältest. 

Uue peaministri nimetamine sõltub Babiši vanast toetajast, venemeelsest presidendist Miloš Zemanist, kel viimasel ajal on olnud suuri probleeme tervisega.

"Ta teeb oma parima, et hoida ANO-d võimul," ütles Praha Karli ülikooli analüütik Josef Mlejnek.