Kaks aastat tagasi alustas Kohtla-Järve gümnaasiumis õpinguid üle 300 õpilase. Praegu on neid poole võrra vähem. Kuid samal ajal sõidab ainuüksi 30 kilomeetri kaugusele Sillamäele igal hommikul õppima üle saja gümnaasiumiõpilase. Kohtla-Järve linnavõim peab sellist olukorda ebanormaalseks.

"Kui neid gümnaasiume oleks meil mitu siin Kohtla-Järvel, siis oleks võinud üks eliitgümnaasium olla, kuhu võetakse ainult neid lapsi, kes 100 protsenti on õppinud eesti keeles ja nendel on väga head koolitulemused. Aga on üksainus gümnaasium ja linn maksab 120 000 aastas teistele omavalitsustele oma eelarvest sellepärast, et meie gümnaasium neid ei võtnud vastu. Ja see ei ole ju normaalne, et riik ehitas uue kooli ja see kool on poole õpilaste arvuga. See on riigi raha raiskamine," rääkis Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko.

Riigigümnaasium tõrjub linnavõimu süüdistusi ning viitab koolilaste valikule ja põhikoolide õppekvaliteedile.

"See on ikkagi puhtalt õpilaste enda valik, millise kooli nad valivad. Venekeelsetest põhikoolidest õpilased, kelle emakeel on vene keel, kes on ka õppinud ja põhikooli lõpetanud vene keeles, nendel on tõenäoliselt mugavam jätkata õpinguid vene keeles. Aga meie kool töötab 100 protsenti eestikeelsel õppekaval. Aga tõsiselt peab peeglisse vaatama kohalik omavalitsus, millisel tasemel lõpetavad õpilased põhikooli, millised on nende teadmised eesti keeles, aga ka reaalainetes," lausus Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.

Sel õppeaastal pakkus Kohtla-Järve gümnaasium õppimisvõimalust umbes sajale lapsele, kellest pooled otsustasid siiski minna õppima teistesse omavalitsustesse.