Kui sügiseste valimisteni kuulus Keskerakonnale Kohtla-Järve 25st volikogu kohast 18, siis nüüd said nad valimiste võitjatena 12 kohta. Ehk kui varem võtsid nad Reformierakonna koalitsiooni suurema venna armust, siis seekord oli keskerakondlastel võimule saamiseks vaja vähemalt üht partnerit.

Esimese hooga läks küll nii, et neli volikogusse pääsenud väiksemat nimekirja - kaks valimisliitu ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond - sõlmisid koalitsioonileppe, millega nad oleks saanud volikogus keskerakondlaste vastu ühehäälelise ehk 13:12 ülekaalu.

See kokkulepe ei kehtinud aga juba esimesel volikogu istungil, kus keskerakondlane Tiit Lillemets sai 16 häälega volikogu esimeheks. Tema vastaskandidaat, koalitsioonilepingu põhjal volikogu esimehe koha saama pidanud sotsiaaldemokraat Eduard Odinets kogus 9 häält.

Teisel volikogu koosolekul pandi samuti 16 toetushäälega paika linnapea, kelleks sai endine Kohtla-Järve majandusnõunik, parteitu Toomas Nael. Loogika kohaselt oleks pidanud kolmandal volikogu koosolekul paika saama linnavalitsus, kuid kuna 29. novembriks valitsuse koosseisus kokkuleppele ei jõutud, siis lükati see kolmapäeval toimuvale neljandale volikogu istungile.

Volikogu esimees, endine Kohtla-Järve linnaosavanem Tiit Lillemets nentis raadiouudistele, et seis on parajalt segane, kus valitud on uus linnapea, aga otsuseid võtab vastu vana linnavalitsus.

Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael esitas kolmapäevasele volikogu istungile senise viieliikmelise linnavalitsuse asemel kuueliikmelise linna juhtimisladviku, kuhu Keskerakonna poolt kuuluks muuseas ka endine linnapea, valimistel põrunud Ljudmila Jantšenko ja endine volikogu esimees Riina Ivanova. Samuti on oma ametikohad Reformierakonnal ja kommunaalärimees Nikolai Ossipenko toetataval valimisliidul Progress.

Eesti suuruselt viienda linna volikogu esimehena tõdes Tiit Lillemets, et ta oleks soovinud, et linnavalitsus oleks saanud paika kiiremini.

Kohtla-Järve paistis silma Eesti väikseima valimisaktiivsusega, sest põlevkivipealinn oli ainus Eesti omavalitsus, kus oma valimisõigust kasutas all 40 protsendi inimestest.