"Kui meil oleks täna rohkem tuule- ja päikeseparke, siis me sellist (energiahindade) kõikumist ei näeks. Üks probleem täna on, et meil pole piisavalt taastuvenergia tootmist," ütles Kärmas.

Kärmase sõnul kuulub tulevik elektrifitseerimisele, sest elektri tarbimine tulevikus kasvab, küsimus on selles, kuidas vajaminev elekter toodetakse. Juba praegu soovivad Enefit Greeni suuremad kliendid kasutada just ja ainult taastuvenergiat, Kärmas tõi näiteks Leedusse tehtud investeeringu, kus järgmise viie aasta elektritoodangust on juba praegu 80 protsenti maha müüdud.

Eestisse pole samas ei Enefit Green ega keegi teine aastast 2013 ühtki uut tuulikut püsti pannud. Kärmas märkis, et Enefit Greenil on siiski käimas kolm arendusprojekti ning esimesed maismaatuulikud peaksid Eestis kerkima 2024. aasta lõpus või 2025. aastal.

Kärmas märkis, et kuigi tuuleparkide püstitamine Eestis on viimased kümmekond aastat olnud väga keeruline teema, siis on olukorra parenemise märke näha. Näiteks tõi ta uute radarite ostu riigi poolt ning majandusministeeriumi poolt väljatöötatava kasumiinstrumendi, mille järgi hakataks niinimetatud talumistasu maksma kohalikele elanikele ja ettevõtetele. Kärmase sõnul on mängitud mõttega, et 100-megavatise võimsuse pealt peaks tasu olema 300 000 kuni 400 000 eurot.

Kärmase sõnul on Enefit Green alustamas ka vesiniku pilootprojektiga, sest praegune olukord, kus kogu toodetav energia kalli hinna eest maha müüakse, tema hinnangul väga kaua ei kesta.

"Kindlasti me usume, et see on tulevik, eriti kui rääkida tuuleenergiaparkidest. Ühel hetkel, kui hind on madal, ei ole mõistlik elektrit turule müüa, vaid salvestada see ja toota rohevesinikku," ütles ta.

Enefit Greeni börsilemineku kohta märkis Kärmas, et selle edukust saab hinnata kahe parameetri järgi: palju on aktsiate märkijaid ning mis kujuneb aktsia lõplikuks hinnaks. Kuidas läheb, selgub sel reedel.