Eakate nakatumine viib haiglaravi numbrid üles

Koroonaviirus.
Koroonaviirus. Autor/allikas: Pixabay

Nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta on praegu suurem koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 aastat. Haiglaravi vajavate patsientide arv kasvab aga koroonaviirusega nakatunud eakate tõttu, selgus terviseameti nädala epiidülevaatest.

Eelmisel nädalal tehti Eestis 43 696 koroonatesti, mida on 12 protsendi võrra enam kui nädal varem.

Kasvanud on ka positiivsete testide osakaal. Kui üle-eelmisel nädalal oli positiivsete testide osakaal 12,7 protsenti, siis eelmisel nädalal 14,8 protsenti.

Suurim positiivsete testide osakaal oli Järvamaal (20,3 protsenti), Põlvamaal (23 protsenti), Pärnumaal (21,2 protsenti) ja Valgamaal (19,3 protsenti).

Positiivsete testide osakaal neljakordistus Ida-Virumaal (3,4 protsendilt 11,4-le),
kahekordistus Raplamaal (8,5 protsendilt 17,8-le), Lääne-Virumaal (7,7 protsendilt 16-le) ja Harjumaal (6,5 protsendilt 12,3-le).

Uue riskimaatriksi järgi, mis arvestab hospitaliseerimist, on koroonaviiruse leviku riskitase praegu Eestis kõrge. Väga kõrge koroonaviiruse leviku riskitasemeni jõuab Eesti prognoosi järgi juba oktoobri keskel.

Uus riskimaatriks. Autor/allikas: Terviseamet

Nakatumiskordaja R oli 1,18

Nakatamiskordaja R oli üle-eestiliselt 1,18. Võrreldes üle-eelmise nädalaga on see kasvanud (1,1 -lt 1,18-le). Kasv on seotud Põhja, Ida ja Lääne regioonides kasvuga. Lõuna regioonis püsis R eelmise nädalaga sarnasel tasemel (1,1).

Haigestumuse kiiret epideemilist juurdekasvu täheldas terviseamet Ida-Virumaal (94,6 protsenti), Harjumaal kasvas haigestumus 28,2 protsendi võrra. Haigestumuse kasv nendes regioonides mõjutab kogu Eestit.

Samuti on Ida-Virumaal positiivsete testide osakaal neljakordistunud (3,4 protsendilt 11,4-le). Haigestumus on viimasel neljal nädalal kasvanud ka Pärnumaal (39,9 protsenti), Läänemaal (41,1 protsenti) ja Raplamaal (36,4 protsenti).

Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Pärnumaa ning Lõuna-Eesti maakonnad.

Uuel nädal prognoosib terviseamet nakatumiste kasvu jätkumist. Järgmistel nädalatel saab oodata keskmiselt 1100–1200 nakatunut päevas ning ca 8000 nädalas.

Haigete vanuseline jaotus

Eelmisel nädalal kasvas haigestunute arv kõikides vanusrühmades välja arvatud vanuserühmas 80+. Suurem kasv oli vanusrühmas 65–69 aastat (70 protsenti), 10–14 aastat (51 protsenti) ja 40–44 aastat (39 protsenti).

Nii haigestunute absoluutarv, kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta on suurem koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 aastat.

Haigestunute kasvu foonil, eriti eakate inimeste seas, kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv.

Haigestumus vanuserühmades 100 000 elaniku kohta. Autor/allikas: Terviseamet

Haiglaravil patsiendid

Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 69 aastat ja see nädalaga märgatavalt ei muutunud. Võrreldes nädal varasemaga kasvas hospitaliseeritute hulgas 50–59-aastaste inimeste osakaal. Samas vähenes 60–79-aastaste
osakaal.

Eelmisel nädalal suri Eestis 27 inimest vanuses 61–99 aastat, nende keskmine vanus oli 79,5 aastat. Kõikidel inimestel olid kaasuvad haigused.

Hoolekandeasutuste elanikest suri kolm, nad olid 82, 86 ja 94 aasta vanused.
Statistiline keskmine päevane surmajuhtude arv viimase seitsme päeva jooksul oli 3,85 ja see kasvab.

Nakatumispaigad

Teadaoleva nakatumispaigaga juhtudest said nakkuse perekonnas 36,3 protsenti, lasteasutustes ja koolides 17,6 protsenti (laste- ja õppeasutuste personali osakaal on 9 protsenti seal registreeritud juhtudest, 91 protsenti haigestunutest on lapsed), tööl 8,7 protsenti (sh tervishoiu- ja hoolekandeasutuste personal), tervishoiu- ja hoolekandeasutuse patsiendid/kliendid 2,8 protsenti, tutvusringis 3,2 protsenti, välismaal 2,8 protsenti, huvitegevuse ja meelelahutusüritustel 1,2 protsenti jm kohtades
(sh kaitseväes, kinnipidamisasutustes, transpordis) – 2 protsenti.

Suurenes nakatumine lasteasutustes ja koolides (14,6 protsendilt 17,6-le) ja tööl (8 protsendilt 8,7-le). Vähenes nakatumine perekonnas (38 protsendilt 36-le) ning tervishoiu- ja hoolekandeasutustes (3,2 protsendilt 2,8-le).

Kollete ja neis nakatunute arv kasvab

Koolikolded regioonides Autor/allikas: Terviseamet

Terviseameti jälgimisel olevate aktiivsete kollete arv on kasvava tendentsiga. Eelmisel nädalal oli aktiivseid koldeid kokku 171 (nädal varem 135), kumulatiivne nakatunute arv kolletes oli 2429 (nädal varem 1828). Uusi nakatumisi on viimase 10 päevaga lisandunud kõige rohkem lasteasutustesse (384 juhtu) ning hoolekandesse (150 juhtu).

Eestis on praegu 21 hoolekandeasutuse kollet (nädal varem 19). Kokku on hoolekandeasutuste kolletes jälgimisel 573 inimest (nädal varem 483). Enam
on hoolekandeasutuste koldeid Lõuna regioonis, kuid tuvastatud ja jälgimisel on
hoolekandeasutuste koldeid kõigis regioonides. Võrreldes eelmise nädalaga lisandus neli uut asutust, kus nakkus on levinud rühmaviisiliselt.

Nädalaga lisandunud hoolekandeasutuste uutesse kolletesse ühel juhul oli nakkuseallikas vaktsineerimata hooldaja ja ühel juhul vaktsineeritud töötaja, kes sai nakkuse lapselt, kes omakorda nakatus koolis. Ühel juhul oli nakkusallikas töötaja (hetkel vaktsineerituse kohta andmeid ei ole).

Ka koolide kollete hulk on kasvava tendentsiga. Eelmisel nädalal oli jälgimisel
koolides 93 kollet (nädal varem 63) ja koolieelsetes lasteasutustes 13 kollet (nädal varem samuti 13). Koolide koldeid on kõigis regioonides. Enamik koolikoldeid asub Põhja regioonis.

Reisimisega seotud haigusjuhud

Eelmisel nädalal registreeriti 140 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 2,8 protsenti juhtudest, mille kohta on andmeid nakatumispaiga kohta. Võrreldes nädal varasemaga on jäänud sisse toodud juhtude osakaal peaaegu samaks.

Sisse toodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 25 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on seotud reisimisega Türgis (48 juhtu), Soomes (32) ja Venemaal (15).

Eelmisel nädalal manustati Eestis 12 113 doosi vaktsiini, seda on 22,75 protsenti vähem kui üle-eelmisel nädalal (15 680 doosi).

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: