Kohalikeks valimisteks on kandidaadid üles seatud. Tuhanded inimesed üle Eesti tahavad volikogudes kohalikku ellu panustada. Need inimesed väärivad tunnustust. Sellisel kodanikuaktiivsusel demokraatlik ühiskond rajanebki.

Eeldan muidugi, et kandidaadid ikka tõesti planeerivad oma aega ja vaeva panustama hakata. Mitte ei kandideeri lihtsalt sellepärast, et tuntud inimesena valimisnimekirjale hääli püüda või lootes hoopis endale midagi vastu saada. 

Kohaliku volikogu liikme amet pole palgaline. Ent tõsiselt sellesse töösse suhtudes nõuab päris palju pühendumist. Süvenemine volikogu päevakorras olevatesse määrustesse, kordadesse, detailplaneeringutesse, arengukavadesse, aruannetesse, eelarvetesse või tehingutesse munitsipaalvaraga, pole alati meelakkumine. Kõigist ei saa linnapead või vallavanemat, enamik kandidaate maandub valituks osutudes volikogu lihtliikme koha peal.

Valimistel kandideerimine on tihti inimeste esimene avalik samm poliitikas. Nüüd saavadki neist ametlikult poliitikud. Kui nad seda muidugi juba varem ei olnud. Kitsamas tähenduses peetaksegi poliitikuks neid, kes valitud mõnda esinduskogusse. Eesti mõistes riigikokku või kohalikku volikokku. Laiemalt peame aga poliitikuks igaüht, kes pidanud mõnda poliitilist ametikohta, olnud seotud mõne erakonnaga või isegi lihtsalt ühiskonnaelus aktiivselt kaasa teinud.

Aga miks mõistel "poliitik" ei ole Eestis positiivset kuvandit? See on kujunenud pigem halvamaiguliseks tiitliks. Poliitiku staatus võib saada isegi takistuseks edasises karjääris.

Äsja lõppenud presidendivalimiste käiguski anti avalikkusele sõnum, et poliitikut ei tohi küll riigijuhtimise juurde lasta. Ja seda ütlesid poliitikud ise. Kuidas muudmoodi tõlgendada kokkulepet, et presidendikandidaadiks otsiti inimest poliitikast võimalikult kaugelt, aga kes teab, mis on poliitika. Mõistan neid kaalutlusi, miks sellist presidendikandidaati otsiti. Aga sõnumina on poliitikute tõrjumine väga ebaõnnestunud.

Igaks juhuks rõhutan üle, et selline äpardus sõnumi seadmisel ei vähenda mitte kuidagi valitud presidendi väärtust. Küsimus on laiem. Küsimus on demokraatia toimimises ja elujõulisuses. Poliitikuid kõrgetelt ametikohtadelt või oluliste otsuste langetamisest välistades tehakse karuteene nii poliitikutele endale kui ka ühiskonnale tervikuna.

Tahame ju seda, et nii riigikokku kui kohalikesse volikogudesse kandideeriksid võimalikult tegusad ja targad inimesed. Aga kuidas meelitada valimistel kandideerima häid spetsialiste, nutikaid ja elukogenud inimesi, kui pärast selle sammu astumist nad justkui tühistatakse?

Demokraatias valime poliitikud enda esindajaks langetama kõige olulisemaid otsuseid. Poliitika kvaliteet sõltub poliitikutest. Ametnikud ei saa ega tohigi põhimõttelisi otsuseid ära teha.

Korralik hoop tuli sel nädalal Jürgen Ligilt, kes ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" teatas, et riigikogu rolli eelarve tegemisel ei tohigi suurendada. Sest "see roll on ebapädev, omakasupüüdlik ja ükskõikne oluliste asjade suhtes". Ehk Ligi nimetas oma kolleege ebapädevaks, omakasupüüdlikuks ja ükskõikseks. Võib-olla on pikaaegsel poliitikul õigus. Muide, praegune katuserahade jagamise süsteem ei ole tõesti mõistlik. Aga see on juba hoopis teine teema.

Kui tahame pädevat riigikogu ja kohalikke volikogusid, vajame pädevaid inimesi kandideerima. Enne igat valimist nähakse kurja vaeva uute inimeste meelitamisega. Ja see muutub üha raskemaks. Miks peaks keegi üldse esinduskogusse kandideerima, kui poliitiku tiitel toob pigem kahju kui kasu? Ja pealegi millegi tähtsa üle otsustada ka ei lasta.

Minagi olen riigikogus või mõnes volikogus väga pettunud olnud. Isegi piinlikkust tundnud. Aga kui me esinduskogusid põhimõtteliselt ei austa, eriti kui esinduskogu iseennast ei austa, ei saagi demokraatia toimida.

Aitäh neile, kes poliitiku tee jalge alla võtnud ja oma tööd südamega teevad.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.