"Rahva teenrid": seekordne valimiskampaania erines varasematest

Foto: Siim Lõvi /ERR

Pühapäeval lõppevate kohaliku omavalitsuse (KOV) valimiste kampaania oli mitmel põhjusel varasemast erinev, leidsid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud Urmet Kook, Urmas Jaagant ja Indrek Kiisler.

Kook tõi välja, et ehkki kampaania käivitus aeglaselt, muutus see viimastel nädalatel aktiivsemaks, peeti palju debatte ja näha oli rohkesti valimisreklaame.

Jaaganti hinnangul on see, et kampaania põhiraskus on valimispäeva lähedal, loogiline, seda enam, et seadusemuudatuse tõttu on see nüüd ka palju laiemalt lubatud. Teiseks piirab kampaania mahtu alati ka erakondade rahaline võimekus ning seetõttu keskendutakse valimispäevale, märkis ta. Ühe erinevusena varasemate valimistega võrreldes tõi Jaagant esile ka selle, et seekord käsitleti märksa enam kohalikke, mitte üleriiklikke teemasid, näiteks Tallinnas linnaruumi arengut.

Kiisleri meelest on valimiskampaania olnud väga rahulik ja "natuke isegi võib-olla uimane". Tema arvates pole seekord olnud nii teravat vastandumist nagu varasemalt on olnud teiste erakondade ja Keskerakonna vahel Tallinnas. Selle üheks põhjuseks on olnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) jõuline tõus, mis on vastasseise hägustanud, kuid samas on ka EKRE ise selles kampaanias olnud erinevalt varasematest üsna vaoshoitud.

Jaagant lisas ka aspekti, et kuna Keskerakonna ainuvõimu jätkumine Tallinnas pole kindel, siis võimalus temaga koalitsiooni pääseda on hoidnud teisi erakondi tagasi Keskerakonna liiga teravast ründamisest.

Temaga nõustus Kook, kelle sõnul paistab see eriti silma Reformierakonna puhul, mis ilmselt loodab olla Keskerakonnale esimene partner koalitsiooni loomisel Tallinnas.

Keskerakonna absoluutne enamus kahtluse all

Kook tõi ka välja viimaste arvamusuuringute tulemused, mille kohaselt on vahepeal langenud Keskerakonna reiting taas tõusma hakanud. Kui veel paar nädalat tagasi tundus, et Keskerakond kindlasti ei saa Tallinnas absoluutset enamust, siis nüüd paistab, et see võimalus on taas tekkinud, märkis Kook. Tema hinnangul oleneb see, kas praegu Tallinnas ainuvõimu nautiv Keskerakond saab üksinda jätkata, sellest, kui aktiivselt tema valijad hääletama tulevad.

Jaagant leidis, et kui Keskerakond saab Tallinna 79-liikmelises volikogus umbes 35 kohta, siis tuleb koalitsioon. Kui aga neil jääb vähem hääli puudu, siis võidakse leida ka toetavad saadikud või tehakse vähemusvalitsus passiivsete toetajate abiga, arvas ta.

Kiisler märkis, et EKRE populaarsust venekeelsete seas hinnatakse üle. Erakond võib küll olla üleriigiliselt venelaste seas üsna populaarne, kuna nad jagavad EKRE konservatiivseid väärtusi, aga see ei pruugi väljenduda nende valimiskäitumises ja nad annavad hääle ikkagi Keskerakonnale, leidis ta. "Keskerakond on siiski Eestis venelaste erakond, nende juurvalija on venekeelne inimene. Seal hakkab töötama kogukondlik mõtlemine, võrgustik, mille Keskerakond on vene inimeste seas üles ehitanud," rääkis Kiisler.

Kook ütles, et tema hinnangul on Keskerakond aru saanud, et linnapea Mihhail Kõlvarti populaarsus on suurem kui erakonnal ning seetõttu tehakse kampaaniat Kõlvarti kaudu, teda esiplaanile seades.

Sellele vastas Kiisler viitega, et Keskerakonnast erinevalt on nii EKRE kui ka Eesti 200 just n-ö brändi erakonnad, nende kaubamärk on tugevam kui nende liikmete populaarsus. Kiisler leidis ka, et nende kui opositsioonierakondade valimistulemus sõltub väga palju sellest, kuidas valitsus on koroonakriisis käitunud, ning see, kuidas Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon on tegutsenud, peaks opositsioonile hääli juurde tooma.

Samas leidis Jaagant, et erakonna tugevat brändi pole lihtne häälteks pöörata. Seda on seni suutnud ainult Res Publica. Eesti 200 küll ei heitunud 2019. aasta riigikogu valimiste ebaedust, kus nad napilt parlamendist välja jäid ning püüab edasi, tõdes ta.

Kiisler lisas sellele, et ilmselgelt võidab Eesti 200 valitsuse selle nädala käitumisest kõige rohkem, kindlasti rohkem kui EKRE.

Kook tõi aga välja, et Eesti 200 on olnud kaua inimeste teine poliitiline eelistus ning see, kuidas Reformierakond on viimasel ajal käitunud, võib panna paljusid nende valijaid Eesti 200 toetama.

Valitsuse otsustamatus pälvis kriitika

Jaagant oli väga kriitiline valitsuse otsustamatuse suhtes koroonakriisi ohjeldamisel, leides, et valitsus pole isegi seda välja öelnud, et praegu uusi otsuseid ei tee, oodates ära valimiste möödumise.

Kiisleri meelest on arusaamatu, miks koalitsioonipoliitikud ei suutnud kaua aega esitada ettepanekuid, kuidas üha laienevat nakatumist ohjeldada. Ta tõi välja, et esimeste ettepanekutega tuli välja sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski. "Huvitav, et kohalike valimiste kontekstis koroonateema praktiliselt puudus," märkis Kiisler.

Kook kirjeldas peaminister Kaja Kallase sel nädalal esitatud segaseid sõnumeid ning tema taganemist esialgu välja öeldud jõulistest ideedest. Kook märkis, et kuuldavasti olevat Reformierakonnas räägitud, et Vikerraadio saade, kus Kallas vastuolulistest ettepanekutest rääkis, võib Reformierakonnale maksma minna 10 000 häält.

Ta tõi välja ka Kallase tehtud ettepaneku vabastada Hiiumaa sealse kõrge vaktsineerituse taseme tõttu koroonapiirangutest, mis pole siiani realiseerunud.

Jaaganti hinnangul soovib Reformierakond ilmselt diferentseeritud piirangud, kus mittevaktsineeritutele kehtis karmimad reeglid. Samal ajal aga Keskerakond tahaks vaktsineerimise edendamiseks rohkem raha laiali jagada. "Aga valitsus pole nende kohta midagi öelnud. On küüniliselt oodatud valimiste möödumist. Arvan, et kokkulepe leitakse hiljemalt järgmise nädala neljapäeval. Pole tähtis, kumb erakond seda pidurdas – fakt on see, et nad pole suutnud otsustada hetkel, kui seda oli vaja teha," rääkis Jaagant.

Kiisler leidis, et Reformierakond jätkab sama käitumismustrit nagu eelmiste valitsuste ajal, kus tugineb otsuseid tehes küsitlustele. Praegused arvamusuuringud näitavad, et Reformierakonna toetajad soovivad kõige rohkem piiranguid ning seetõttu ongi ennast liberaalseks pidav erakond positsioonis, kus soovib karmistada kontrolli ja piiranguid. Vaadates Reformierakonna väga hägust vastu-ettepanekut Keskerakonna koroonakriis ohjeldamise ettepanekutele, siis sealt on näha peataolekut," tõdes Kiisler.

"Öelgu siis välja, et oleme valmis tegema otsuse, kui see on populaarne. Aga selge signaal oleks ka olnud siis, kui valitsus oleks öelnud, et me praegu ei otsusta. Aga ka seda pole tehtud," ütles Jaagant.

Lisaks räägiti saates ka presidendivahetusest ning Kersti Kaljulaidi ja Alar Karise kõnedest ning valitsuse sammudest energiahinna ohjeldamiseks.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: