Tallinna linnapeakandidaatide debati keskmes oli ühistransport ja linnaruum

Foto: Siim Lõvi/ERR

"Valimisstuudios" olid Tallinna linnapeakandidaatidel arutluse all võitlus koroonaviirusega, murekohad pealinna ühistranspordis ja kauaoodatud peatänava projekt.

Linnapeakandidaadid peavad plaane võitluseks koroonaviirusega

EKRE kandidaadi Martin Helme sõnul ei ole poliitikute asi sundida inimesi vaktsineerima, vaid otsida võimalusi ja lahendusi 1,5 aastat kestnud kriisile.

"Me oleme teist aastat järjest kriisis, käib kukepoks, üksteisele ära panemine. Tänane energiahind näitab sama: nii praegune kui eelmised valitsused pole suutnud seda ette näha ega teha midagi selle heaks," rääkis Izmailova.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandidaadi Raimond Kaljulaidi sõnul peavad valitud linnajuhid koroonakriisiga tõsiselt tegelema hakkama. Isamaa linnapeakandidaadi Urmas Reinsalu sõnul on kõige olulisem sõnum inimesteni kohale viia. "Linn peab kaitsma oma elanikke," ütles ta.

Keskerakonna linnapeakandidaadi Mihhail Kõlvarti sõnul püüavad teised kandidaadid probleemi lihtsustada, kuid tegemist on laiema küsimusega. "Ma arvan, et saame öelda iga sammu kohta viimasel kahel aastal: Tallinna linn oli ees. Eriti võrreldes riigiga. Me Tallinnas alustasime esimesena isikukaitsevahendite jagamist, me oleme tegelenud sotsiaalkampaaniaga, me alustasime ka vaktsineerimiskeskustega ja kolmanda doosiga oleme ka alustanud linnaasutustes," kirjeldas ta.

Roheliste juhi Züleyxa Izmailova sõnul on veel asju, mida saab linn viiruseleviku riskide maandamiseks ära teha, nagu näiteks laiendada võimalusi vabas õhus liikumiseks.

Kõlvarti sõnul ei ole vaja inimesi stigmatiseerida. "Inimestel peab olema valik. Just see oli üheks suureks probleemiks, mis praegu ka mõjutab seda protsessi," sõnas ta.

Peatänava projekt ootab elluviimist

Kaljulaidi sõnul ei ole peatänava projekti maksumust praegusel päeval võimalik prognoosida. "Ta tegelikult on ilmselt üks kõige paremini läbi töötatud liikluslahendusi, mis Tallinnas on. Ta peatati pigem poliitilistel kui linnaruumilistel põhjustel," sõnas Kaljulaid.

"Meil on linnas olukord, kus 53 protsenti inimestest ütleb, et tunneb end tänaval jalakäijana ohustatuna," märkis Kaljulaid.

Helme sõnul on peatänava projekt absurdne ja pöörab linnaelu täielikult sassi. "Põhimõtteliselt kõik me saame aru, et tänapäeva linnaruum liigub sinna poole, et tehakse kohti, kust autodega läbi ei liiguta. Aga kus siis see liiklus hakkab käima? Kuni sellele vastust ei ole, pole sel teemal mõtet heietada," lisas ta.

Izmailova sõnul peab tegema liikluse piisavalt turvaliseks ja ühistranspordi piisavalt heaks, et inimesed tahaksid liikuda jalgsi.

Reinsalu sõnul peab jalakäijatele andma rohkem liikumisruumi, aga liikluskoormuse mahavõtmiseks peab looma ka alternatiivid, kuna inimesed peavad koolide ja arstideni jõudmiseks linna läbima ning praegu tuleb selleks sõita läbi kesklinna. "Peatänav kindlasti tuleb, kui linna liiklusskeem on selline, mis ei muuda linnas tipptunnil liikumist võimatuks," sõnas ta. Reinsalu sõnul tuleb esmalt need teenused inimestele tuua lähemale.

Kõlvarti sõnul ei olnud peatänava projekt piisavalt läbi mõeldud. "Ei olnud analüüsi, mis saab liiklusega kesklinnas ja üle linna, mis saab teiste tänavatega. Suuremas plaanis ei olnud lahendatud isegi kõige tähtsam sõlm, Viru ring, kuidas saab seal olema liiklus korraldatud," ütles Kõlvart.

Peatänava projekti ellu viimine oleks Kõlvarti sõnul tähendanud, et ka kogu ühistransport oleks pidanud hakkama ühes suures ummikus seisma.

Reformierakonna linnapeakandidaadi Kristen Michali sõnul tuleb esmalt tagada 15-minuti linn, et inimestel poleks vaja igapäevaselt autoga liigelda.

"Tallinn on linnaruumi kujundamisel pigem tempost maha jäänud. Kui vaadata muid linnu, siis kriisiajal just võeti palju autoalasid kohvikuteks, et inimesed saaksid väljas olla. Tallinnale me oleme selle soovituse andnud, aga julgemalt peaks edasi minema," sõnas Michal.

Eesti 200 linnapeakandidaadi Marek Reinaasa on Keskerakond praeguseks eelmistel valimistel tehtud 11 lubadustest Tallinna investeeringute osas viinud ellu kaks.

Kaljulaidi sõnul ei sulge peatänav piirkonda liiklusele, kuna seal liigub edasi ühistransport ja läbi saab ka muul viisil. Viimastel aastakümnetel Tallinnas tehtud investeeringud on tema hinnangul vaid soodustanud autostumist. "See tähendab, et järgmistel aastakümnetel tuleb teha investeeringuid, mis soodustavad alternatiivseid liikumisviise, näiteks rajada uusi trammiliine," sõnas ta.

Peatänava projekti elluviimine ei tähenda Kaljulaidi sõnul, et oleks vaja Rävala läbimurret, mis rikuks kohalike inimeste igapäevaelu, vaid tuleks hoopis rajada Liivalaia tänavale trammitee.

Helme sõnul on see utoopiline idee. "Kõigepealt tuleks valijatelt küsida, mis on nende mure," sõnas ta. Inimeste peamise murena näeb ta seda, et liiklus ei liigu ning seetõttu tuleks liiklust mõnel pool ka mitmetasandiselt maa alla suunata.

Erakonnad soovivad Tallinna trammivõrgu laiendamist

Izmailova sõnul jäävad kõik roheliste trammivõrgustiku laiendamiseks planeeritud kulutused linnaeelarve piiresse. "Tallinna probleemiks on see, et meil ei ole tükk aega ühtegi uut trammiliini ehitatud ja me oleme ajast maha jäänud," sõnas ta. Trammiliikluse arendamiseks saab tulla raha nii linnaeelarvest kui Euroopa vahenditest.

Reinaasa sõnul tuleb trammiliinide rajamiseset ja rahastamisest rääkides märkida, et neid ei ehitata korraga. "See on pikk plaan, ühe kaupa tuleb hakata neid sealt võtma," sõnas ta, lisades, et esmalt tuleb rajada trammiliin Lasnamäele. "Rööbastransport on kindlasti Tallinna transpordi tulevik," sõnas ta.

Kõlvarti sõnul maksab kilomeeter trammiliini 3,5 miljonit eurot, kahes suunas seitse miljonit ja üks veerem 2,7 miljonit eurot. "Neid vahendeid, mida saab Euroopast taotleda, tuleb ära kasutada, aga lubada, et lähiaastatel hakkame igast suunast trammitaristut ehitama ei ole reaalne," sõnas ta.

Lähiaastatel on kaks-kolm liini, mida saab arendada ja mille nimel ka töötatakse, rääkis Kõlvart. "On olemas ka alternatiiv – metroobuss. See veerem maksab kaks-kolm korda vähem kui tramm, kasutab ka elektrit ja saab ilma rööbasteta sõita," sõnas ta.

Reinsalu hinnangul pole kriitilisemates kohtades liikluse maa alla viimisele alternatiivi. Kõige kulutõhusam on tema sõnul siiski arendada välja toimiv ühistranspordivõrk.

Michali sõnul peab linnajuhtidel olema tulevikuvisioon, kuid praegune nägemus on linnal tagasihoidlik.

Praegused transpordilahendused ei tööta

Kõlvarti sõnul on Tallinnas maha võõbatud punased rattateed ajutine lahendus, pikemas perspektiivis tulevad koos teede rekonstrueerimisega ka püsivad lahendused. Linnapea sõnul on ka ajutiste rattateede puhul olukord siiski parem kui enne.

Izmailova sõnul on Tallinnas igapäevaselt rattaga liiklejad kiitnud, et vähemalt midagi on ette võetud ning ka ajutine lahendus ei ole kõige halvem. "Ma tean, et kuigi sellised igapäevased ratturid on rahul ja teema on väga aktuaalne, siis need, kes pole igapäevased ratturid, ei julge sinna minna," ütles ta.

Kaljulaidi sõnul seavad punased rattateed mitmel pool ohtu jalakäijad ning õigeks lahenduseks oleks viia ellu jalgrattastrateegia.

Reinaasa sõnul valmistati ette mitmeid lahendusi, mida hindasid ka eksperdid ning Tallinn on seevastu viinud lahendusi ellu mugavamalt ja soodsamalt. "Nende rattateede kohta puudub igasugune plaan Tallinna linnavalitsuses, kes ja kuidas need heaks kiitis ja miks nad sellised on."

Helme sõnul on rattateed kiiresti tehtud ja ohtlikud ning ise ta neil sõitma ei läheks. "Ma suhtun vaenulikult sellisesse hoiakusse, et üks liikuja on parem kui teine. Kõigil peab linnas ruumi olema ja kõigile tuleb lahendused leida, aga see siin ei ole lahendus," ütles ta.

Lasteaia- ja koolikohtade jagunemise probleem ootab lahendust

"Linn tuleb planeerida ka vastavalt sellele, kuidas linnas mõned linnaosad vananevad, mõnesse sünnib lapsi juurde, mõned kasvavad. Täna seda planeerimisel, viie, 10, 15-aasta perspektiivis ette ei vaadata," sõnas Michal.

Reinaasa sõnul peavad linnaosad saama rohkem otsustusvõimet oma eelarve üle ja seda ka hariduse vaatest. "Kui Lasnamäel ja Mustamäel pole niiväga probleeme lasteaia ja koolikohtadega, siis Piritalt 50 protsenti lapsi on sunnitud käima kuskile mujale kooli, sest seal lihtsalt ei ole kohti. Kui anda otsustusvõime ja ka eelarve kogukondadele ja linnaosadele, siis ilmselt need linnaosad, kuhu on vaja rohkem lasteaiakohti, kasutavad oma eelarvet, et neid sinna luua," ütles ta.

Reformierakond soovib Tallinnasse tasuta lasteaiakohti ning algharidus peaks olema algusest peale eestikeelne, rääkis Michal.

Kõlvarti sõnul on linn teinud palju samme lasteaia kohatasu vähendamiseks, seda suurperedele, HEV-lastele, vähekindlustatud perede lastele ning linn tasub ka toidu eest lasteaedades. Koolidele tuleb anda tema sõnul lisaressurssi, et lapsed kesklinna koolidesse ära mahuks, sest niipea tung nendesse koolidesse ei lõpe.

Kaljulaidi sõnul lubas Keskerakond enne eelmisi valimisi Tallinna Reaalkoolile juurdeehitust, kuid praeguseks on jõutud vaid arhitektuurikonkursini. "Ja näiteks minu ringkonnas Kalamaja Põhikoolis õpivad lapsed reaalselt koolisööklas. See minu meelest ei tohiks olla 2021. aastal üheski koolis reaalsus," ütles ta.

Reinsalu sõnul puudub Tallinna investeerimisplaanis kõigi lasteaedade ja koolide kordategemise plaan. Koolide renoveerimise kahjulike lepingute kohta ütles ta, et see võtab linna eelarvest suure raha ning mõistlikum oleks olnud need korrastada laenuga.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: