Harri Tiido: Soome jätkuvatest probleemidest venelaste omandiga

Foto: Priit Mürk/ERR

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all venelaste omandid Soomes. Vene kodanike seletamatu huvi kinnisvara vastu põhjanaabrite juures jätkub ja otsitakse uusi teid huvi pakkuvate objektide soetamiseks julgeoleku seisukohalt tundlikes paikades, märgib Tiido.

Paljudel on kindlasti veel meeles meedias kajastust leidnud kolme aasta tagune lugu Soome politsei ja kaitsejõudude operatsioonist Turu saarestikus. Seal hõivati ja otsiti läbi ühele Venemaa kodanikule kuulunud saarel asuvad hooned ja konfiskeeriti üht-teist huvitavat.

Osa konfiskeeritu, nimelt tohutu hulga mälupulkade ja neile talletatud info kohta ei ole ma tänini selgitust näinud. Kuid see selleks. Et kõnealune maaomand asus saarestikus sügava laevatee ja ka sidekaablite lähistel, leiti selle kuulumine välismaalasele olevat julgeolekurisk.

Tehti ka seadusandlikud järeldused ja alates möödunud aasta algusest peab Soome kaitseministeerium andma välismaa kodanike poolt kinnisvara soetamisel oma loa.

Tänavu selgus aga, et sellest tingimusest saab ka mööda hiilida. Nimelt võib ostja esineda Euroopa Liidu kodanikuna, näiteks Küprose või Malta niinimetatud "kuldse passi" turvil. Need kaks riiki on maade hulgas, mis on andnud teatud suurusega investeeringute puhul rahakatele isikutele oma kodakondsuse.

Küpros olla sel viisil alates 2013. aastast teeninud umbes 1,3 miljardit eurot. Pole paha. Kuigi ka selles osas on asjad muutunud, seda eriti pärast telekanali Al Jazeera mullu avaldatud paljastusi. Uudiste põhjal on Küpros hakanud seejärel ka mõningaid kodakondsusi tühistama. Oma panuse andis kindlasti ka hiljutine niinimetatud "Pandora paberite" avaldamine.

Kuid tagasi Soome. Algselt tänavu kevadel ja seejärel suve lõpul ning sügisel on eelkõige nädalaleht Seura ja ajaleht Iltalehti avaldanud ulatuslikke materjale Soome kaguosas Saimaa vesistus ühe Venemaa-Küprose topeltkodandsusega ärimehe Igor Kesaevi poolt soetatud saarest ja sellele rajatust. Saare nimi on Kotasaari ja see paikneb juhuslikult Saimaa sisevesistus Soome tähtsaima siselaevatee kõrval.

Mõneti selgitab koha tähtsust ajalugu. Teise maailmasõja ajal paiknes Kotasaari kõrval Partalansaarel Soome kaitserajatiste viimane piir Salpalinja ehk lukustusjoon, mis kulges piki vesistu idapiiri. Mõte oligi hoida ründaja vesistust ida pool. Kotasaari on seetõttu nagu sillapea kaitsejoone vahetus tagalas. Ja Venemaal mõeldakse endiselt tihti ajaloolistes kategooriates.

Lisada võib veel Soome meedias ära toodud seigad, et Pihkva dessantdiviisis olla Soome jaoks mõeldud eriüksused, kellele õpetatakse ka soome keelt.

Selline üksuste valmistamine võimalikuks ründetegevuseks pärineb juba nõukogude ajast. Seetõttu võib uskuda ka kuuldusi, et Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas on eraldi Soome jaoks mõeldud eriüksused.

Mainitud vene ärimees Igor Kesaev on aga tuntud kui tubakakuningas ja ka FSB-ga tihedalt seotud tegelane. Kuigi ta ostis saare 700 000 euroga kui Küprose kodanik, vaikides oma Vene kodakondsusest, kirjutas ta ostu kohe ühe firma nimele. Paar kuud enne ostu asutatud OY Mersaari AB kõik aktsiad on aga märgitud Kesaevi kui Vene kodaniku nimele. Ehk küproslase ostetu muutus hetkega Vene kodaniku omandiks.

See näitab ka suhtumist, et ega need soomlased algsest ostust kaugemale niikuinii ei vaata. Ja algul ei vaadanudki. Huvitav on seegi, et saare müüja oli äriühing, mis kuulus viiele Venemaa kodanikule ja võimalik, et oligi vaja uue seaduse valguses omandivormi turvata.

Ostja taotles kohalikult omavalitsuselt eriluba rajada saarele tavalisest suuremaid ehitisi. Ja loa ta ka sai. Praeguseks on Kotasaarele kerkinud peahoone, pinnaga 420 ruutmeetrit, külalistemaja pinnaga 530 ruutmeetrit ja teenijatemaja pinnaga 150 ruutmeetrit. Kokku elamispinda seega 1100 ruutu.

Lisaks asub seal veel suure süvisega sadam ja rajatis, mida algselt esitatud ehituskavas üldse ei olnud. Nimelt helikopteri maandumisväljak, mis on rajatud väga kavalalt. Ehitatud on see moreenikõrgendiku külje sisse nii, et küngas moodustab hobuserauakujulise varje selle ümber.

Asjatundjate sõnul vastab maandumisväljaku ümber rajatud kaitse kõigile sapöörikunsti reeglitele. Saare kõrvalt ei ole seda näha, märgata võib puude vahel valli taga olevat objekti ainult otse selle kohalt. Sealt ajakirjanikud asja ka filmisid. Ja muide, kui ajakirjanikud kaatrilt saart filmisid, ilmus randa hõbedane BMW, mis kandis Eesti numbrimärki.

Sellegi maandumisplatsi rajamiskavatsuse varjamine ehitusloa taotlemisel näitab suhtumist, et ega nad niikuinii ei kontrolli. Ja saarele viiv tammil kulgev kitsas tee on varustatud Soome jaoks väga harva esinevate sisenemiskeelu märkidega, et keegi sinna oma nina ei topiks. Taas suhtumise märk.

Iltalehtile hinnangut andnud asjatundja märkis, et saare rajatistesse saab mahutada umbes sada meest. Teiseks, vajadusel saaks need mehed vähehaaval kohale tilgutada, varustus toimetada aga saarele eraldi. Ehk kuigi see jutt võib näida vaimude nägemisena, on Soome julgeoleku mõttes tegemist vägagi küsitava objektiga.

Kui asi oli meedias avalikuks tulnud, siis asus ka kaitseministeerium tegutsema. Saare kohal lendas mitmeid ringe õhujõudude luurelennuk, mis ilmselt objekti pildistas. Aasta lõpus peaksid aga parlamendis tulema arutusele seadusemuudatused, et selliseid reeglitest möödahiilimisi ära hoida. Tegelikult näeb ka praegune seadus ette võimaluse turvalisusriski puhul kinnisvara sundvõõrandada.

Kuid kogu loo moraal on selles, et Vene kodanike seletamatu huvi kinnisvara vastu põhjanaabrite juures jätkub ja otsitakse uusi teid huvi pakkuvate objektide soetamiseks julgeoleku seisukohalt tundlikes paikades.

Eesti kohta ei oska ma selles kontekstis midagi öelda, avalikkusesse ei ole vastavaid näiteid jõudnud. Alati jääb võimalus vajalike maade-rajatiste soetamiseks ka kohalikku kodakondsust ja vajalikku motivatsiooni omavate isikute poolt. Nii Soomes kui ka Eestis.


Viited lugemishuvilistele

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: