Kuidas te kommenteerite Tallinna otsust lapsed koju jätta?

Ma iseenesest mõistan ja tunnustan Tallinna linnavalitsuse otsust kontakte vähendada. Küll aga on minu meelest väga ebaõiglane see, et selle otsusega saadetakse lausaliselt distantsile ka need noored, kes on ennast vaktsineerinud. Ja näiteks Tallinnas on 21 sellist kooli, kus on rohkem kui 60 protsenti õpilastest vaktsineeritud, kümme kooli, kus on rohkem kui 70 protsenti õpilastest vaktsineeritud. Ma arvan, et nende õpilaste suhtes on see ebaõiglane.

Linnapea Mihhail Kõlvart ütles küll, et see oli koolijuhtide surve või soov.

Ma loodan siis ka, et Tallinnas on koolijuhtidel õigus seda roteerumist omamoodi korraldada, et näiteks koolides, kus on 60 või 70 protsenti või rohkem õpilastest vaktsineeritud, saab koolijuht teha omad otsused, keda distantsile saata.

Terviseamet ütles nädalavahetusel, et epidemioloogiline olukord on selline, et koolid tuleks saata pikemale vaheajale või distantsõppele. Te ei ole sellega nõus?

Väga paljud rahvusvahelised organisatsioonid, kes tegelevad haridusvaldkonnaga, näiteks OECD, ka Maailmapank, UNICEF, UNESCO on andnud valitsustele kolm poliitikasoovitust. Esiteks, ka Covidi tingimustes on oluline hoida koolid lahti. Teiseks, me peame süsteemselt tegelema õpilünkade tasandamisega. Ja kolmandaks, me peame toetama õpetajaid õpilünkade tasandamisel. Justnimelt distantsõppel on õpilünkade tasandamisega tegelemine praktiliselt võimatu. Seda saab teha eelkõige kontaktõppes.

Tallinnas ka huviharidus läheb linnale kuuluvates ringides pausile või koduõppele nii palju, kui seda saab teha. Erahuvialaringid ei kuulu Tallinna pädevusse. Kas riik palub neil jääda lahti või panna end kinni?

Riik on teinud pingutusi selle nimel, et me saaksime hoida haridussüsteemi avatuna meie uue lihtsustatud karantiini meetmega, mis on mõeldud just haridusasutustele, kus lähikontaktsed teevad PCR testi ja kui see test on negatiivne, siis nad saavad haridussüsteemi tagasi tulla. On mõeldud nii üld- kui ka huvihariduses. Meie eesmärk on hoida haridussüsteemi avatuna nii turvaliselt kui vähegi võimalik.

Teie üks ettepanek on olnud viimastel päevadel see, et kaks korda nädalas võiks kõiki koolilapsi testida. Kas see on reaalselt võimalik ja kas see on õpetaja, haridusjuhi kohustus olla meditsiinitöötaja?

Esiteks, selliseid korduvskriininguid koolides tehakse väga paljudes Euroopa riikides selleks, et koolid saaksid olla avatud. Me saime selle ülesande teisipäeval valitsuses. Me teeme praegu koos kolleegidega haridus- ja teadusministeeriumis väga kõvasti tööd selle nimel, et esmaspäeval kõikides koolides oleksid testid olemas. Need on väga lihtsalt tehtavad testid, millega saavad hakkama kõik lapsed, lihtsalt seal juures on vaja täiskasvanu pilku, kes vajadusel juhendab. Aga need tõesti on väga lihtsad kasutada.

Mida te teete nende lastega, kelle vanemad ei luba testida?

Me oleme praegu otsustanud, et haridussüsteem peab jääma avatuks hoolimata sellest, kas lapsed on vaktsineeritud või mitte ja ka testimisega meil on praegu see hoiak. Me loodame, et kõik lapsevanemad lubavad last testida. See ei ole valus, aga see tagab koolide turvalisuse lisaks teistele meetmetele, näiteks maskikandmine.

Ja kui lapsel ei lubata ennast testida, siis ta jääb koju?

Ta jääb kindlasti koju, kui teda lähikontaktsena ei lubata testida. Aga selle skriiningu testimisel me teda praeguste otsuste järgi koju ei jäta. Aga kui laps on lähikontaktne ja lapsevanem keeldub testimisest, siis ta peab jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni.

Homme vormistatakse see teie jutt konkreetselt valitsuse otsuseks?

Ma loodan.