Tallinna linnavalitsus piirab pealinnas koolilaste kooliskäimist, et enda sõnul koroonaviiruse levikut alla suruda. Samal ajal on absoluutselt kõik muud sektorid avatud. Mis pilguga te toimuvat jälgite?

See on ebanormaalne. Pedagoogilise protsessi toimimiseks on vaja kahte komponenti. Vaja on õpetajat, kes annab teadmisi edasi. Ja vaja on õpilast, kes võtab teadmisi vastu. Ühe komponendi elimineerimine tähendab õppeprotsessi lakkamist. Kui virtuaaltunni kasutegur on kuus kuni kaheksa protsenti, siis see ei ole tõsiseltvõetav pedagoogika.

Kui laps on terve, ta on vaktsineeritud, miks peab ta tegema koolitunde virtuaalselt? Õpetajal on kolm süsti saadud, õpilasel kaks süsti, miks nad ei või koolis olla? See on minu arvates ebanormaalne. Irja Lutsar ka just raadios ütles, et pole mingit põhjust koole kinni panna ja kinni hoida.

Teie kooli, prantsuse lütseumi direktor otsustas, et õpilased käivad koolis edasi ja seda hoolimata linnavalitsuse survest. Miks teised Tallinna koolijuhid silmad maha löövad? Osa nende õpilastest istuvad kodus ja vahivad arvutit…

See on kurb. Aga meie kool ei ole ainus, on ka Tallinna reaalkool, mis on väga suur kool. Kui mina oleksin direktor, oleksin käitunud täpselt samamoodi nagu Peter Pedak või proua Ene Saar reaalkoolist. Ma ei leia, et praegu oleks põhjust jääda koju.

Mis teiste koolide direktorid ei suuda sellele survele vastu astuda?

Ma ei tea, miks nad seda ei suuda. Võib-olla tõesti on kusagil Lasnamäel või Nõmmel koroonahaigete laviin niivõrd suur. Aga palju see ikka suurem on kui Harju keskmine või suurem kui kogu Põhja-Eestis?! Mujal on ju koolid lahti.

Pealekauba on meil olemas nüüd kolmanda süsti võimalus ja tulemas on medikamendid. Nüüd peaks leppima olukorraga, et inimesed elavad normaalselt. Ja need, kes pole endale kaitsesüsti teinud, nemad ei saa kooli minna. Ja poodi ka ei saa minna. Kaubanduskeskused on meil nädalavahetusel lahti ja sinna võivad lapsed minna, aga kooli ei või? Vot see on minu jaoks arusaamatu.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula rääkis, kui tõhusalt koolide distantsõppe abil viirusahelaid katkestatakse ja kui efektiivne koroonaviiruse vastane võitlus tema juhtimisel käib. Kas haridusameti juhataja esimene kohustus pole tegelikult tagada, et noored tallinlased saaksid võimalikult hea hariduse?

Absoluutselt! Ma jagan täielikult teie arvamust. Haridusosakonna juhata töö on garanteerida hariduse kättesaadavus, seda enam et haridus on kohustuslik. Kuni 9. klassini peavad kõik koolis käima, kes otsest karantiini ei vaja.

Mina poliitikat jälgiva ajakirjanikuna väidan, et see on praegu lihtsalt jonni ajamine. Linnavõim tahab näidata, et nemad tegelevad aktiivselt Tallinna linnas koroonatõrjumisega. Kõik meetmed võetakse kasutusele, sealhulgas saadetakse koolilapsed koju.

Mina ei hakka kedagi süüdistama, ei linnavalitsust ega riiki. Mina räägin oma seisukohast. Ma ei saa aru, miks laps ei või minna kooli, aga ta võib minna kinno või kaubanduskeskusesse. See on arusaamatu! Loodetavasti see asi laheneb, sest ega see viirus siia igavesti kestma ei jää. Inimkond on ju paljudest haigustest ja katkudest üle saanud.

Kas murekoht pole pigem selles, et me teame, et tulevad ka järgmised lained? See kõik võib jätkuda veel aastaid. Õppetöös on olnud ligi kaks aastat katkestusi...

Mul on sellepärast ääretult kahju. Pedagoogika ajaloos on olnud ka varem raskeid perioode, näiteks viimase maailmasõja aastad. Need neli-viis aastat olid ju ka hullud. Aga ma ei taha, et see korduks praegu, rahu ajal. Ja seda pole mingit põhjust ise korrata!

Ikka on olnud nii, et kui lähen klassi ette, kus on 32 õpilast, siis sügiseti on alati mõned õpilased haiged. Kellel on palavik, kellel köha ja kellel kopsupõletik. Aga õppeprotsess toimub edasi. Haige õpilane õpib kodus, aga keegi ei peata koolis õppetööd. Aga kui me viime õppetöö internetti, siis selle kasutegur on vaid kuus, seitse või kaheksa protsenti. Ja kindlasti mitte rohkem.