Eesti läheb konverentsile samade seisukohtadega, mis Euroopa Liit. Konverentsil küsitakse ligi 200 riigilt, mis on nende plaanid kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks 2030. aastaks.

Riigid leppisid kuus aastat tagasi kokku, et pingutavad hoidmaks üleilmset kliimasoojenemist alla kahe kraadi võrreldes tööstuseelse ajaga. Selleks, et vältida kliimakatastroofi, sihitakse alla 1,5 kraadilist kliimasoojenemist. Lepe on tuntud Pariisi lepingu nime all.

Seega peavad kõik riigid oma heitmeid kärpima, kuni 2050. aastaks jõutakse kliimaneutraalsuseni. Kliimaneutraalsus tähendab, et kasvuhoonegaase ei paisata õhku rohkem, kui neid jõutakse siduda.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaasi sõnul on Glasgow kohtumine Eesti jaoks õnnestunud, kui riigid suudavad kokku leppida läbipaistvas plaanis, kuidas nende eesmärkide poole liikuda. See tähendab, et kõik riigid peaksid olema esitanud oma plaani, kuidas kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada.

"Teine asi on läbipaistvus ka finantseerimise osas. Kui siiamaani on arenenud riigid lubanud igal aastal 100 miljardit eurot suunata kliimarahastust kõige haavatavamatele riikidele, et nad suudaksid kliimamuutustega kohaneda, siis siiamaani seda eesmärki täidetud ei ole ja OECD viimane hinnang ütleb, et sellest eesmärgist on puudu kuskil 20 miljardit eurot aastas," rääkis Klaas.

Euroopa Liit on võtnud endale eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga. Seda eesmärki jagab ka Eesti.

COP26 president: praegune kohtumine on viimane võimalus 1,5 kraadi siht saavutada

ÜRO kliimatippkohtumise COP26 president Alok Sharma kutsus pühapäeval kohtumist avades riike koostööle, et hoida ära maakera soojenemise halvimad tagajärjed.

Ta ütles, viidates 2015. aasta Pariisi kliimaleppe eesmärgile, et 12. novembrini kestev Glasgow kohtumine on viimane ja suurim lootus hoida 1,5 kraadi siht käeulatuses.

Ta rõhutas, et kliimamuutuse mõju on üleujutuste, tormide, metsapõlengute ja temperatuurirekordite kujul tunda juba kogu maailmas.

"Me teame, et meie ühine planeet muutub halvemaks," ütles Sharma avatseremoonial ja lisas, et kliimamuutust ei peatanud ka COVID-19 pandeemia, mis sundis tippkohtumist aasta võrra edasi lükkama.

"Kui me nüüd ja ühiselt tegutseme, saame oma kallist planeeti kaitsta."

Eksperdid hoiatavad, et üksnes tõeliselt pöördelised sammud järgmise kümne aasta jooksul suudavad halvima ära hoida.

Nende sõnul tuleb Pariisi leppes eesmärgiks seatud 1,5 kraadi hoidmiseks kärpida kogu maailma süsihappegaasi heidet 2030. aastaks poole võrra ja jõuda 2050. aastaks nn netonullini.

2015. aastal, kui võeti eesmärgiks hoida maakera temperatuuri tõus alla 2 kraadi, soovitatavalt pigem 1,5 kraadi kandis, jäid välja töötamata selle saavutamise üksikasjad ja järgnenud aastate süsihappegaasi kärped on olnud ebapiisavad.

Eelmisel nädalal avaldatud ÜRO raportis öeldakse, et ka seniste kõige ambitsioonikamate kärpelubaduste korral tõuseb maakera temperatuur praeguse seisuga 2,7 kraadi.

Riigid toetavad aga jätkuvalt fossiilkütuste kasutamist ning koroonapandeemia on seda tingivat majandussurvet üksnes suurendanud.

ÜRO kliimajuht Patricia Espinosa ütles Glasgow avatseremoonial, et riigid peavad loobuma tavaks saanud käitumisest ja tunnistama, et "me investeerime omaenda väljasuremisse".

Paavst: Glasgows võetagu kuulda Maa karjet

Paavst Franciscus kutsus pühapäeval inimesi palvetama, et Šotimaal Glasgows algaval ÜRO kliimatippkohtumisel Maa karjet kuulda võetaks.

Katoliku kiriku pea ütles Rooma Püha Peetruse väljakule kogunenud rahvahugale, et pühapäev on otsustava kohtumise esimene päev.

"Palvetagem, et Maa ja vaeste karje kostaks tippkohtumisel osalejateni," tegi ta üleskutse.

"Andku see kohtumine toimivaid vastuseid, mis pakuksid tulevastele põlvedele konkreetseid lubadusi," ütles Franciscus, kes on võtnud paavstina Maa hapra keskkonna hoidmise südameasjaks.