Peasekretäri sõnul on inimkonnal valida, kas lõpetada fossiilkütuste kasutamine või oodata, millal fossiilkütused meile lõpu peale teevad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Guterrese sõnul peavad kohtumisest osavõtjate ambitsioonid olema ülisuured, et meie maailmast veel üldse asja saaks.

"On aeg öelda, et biokülluse kallal jõhkrutsemisest on enam kui küll. Aitab küll enda tapmisest süsinikuga. Aitab küll looduse kohtlemisest peldikuna. Aitab küll põletamisest ja puurimisest ja oma tee sügavamale kaevamisest. Me kaevame endale hauda," kõneles ta.

Itaalia peaminister Mario Draghi tuletas osalejatele meelde, et kliimamuutuse jätkumine muudab paljud praeguse maailma probleemid veel hullemaks. Näiteks võib Euroopa arvestada hoopis suurema sisserändajate vooga, samuti on karta terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse kasvu. Ka tirib kliimamuutus riike ja inimesi üksteisest järjest kaugemale.

"Paari viimase aasta jooksul on noored inimesed osutanud meile teene, hoides kliimateemat pidevalt poliitilise debati eesliinil. Kliimamuutus võib põhjustada tõsiseid tagasilööke ülemaailmses rahus ja julgeolekus," rääkis Draghi.

Pariisi kliimakohtumisest, kus seati eesmärk, et ülemaailmne kliimasoojenemine peab jääma alla pooleteise kraadi, on möödas juba kuus aastat. Erilist edu kliimamuutuse pidurdamisel selle ajaga saavutatud ei ole ning nüüd tuleb küsida, mida tollaste eesmärkide täitmiseks mitu aastat hiljem üldse veel teha annab.

Vajalike otsuste vastuvõtmist segavad aga keerulised rahaprobleemid. Näiteks pole rikkad riigid suutnud täita oma eelmisel kliimakohtumisel Pariisis antud lubadust maksta vaesematele riikidele kliimamuutuse pidurdamiseks möödunud aastani 100 miljardit dollarit aastas.