USA abivälisminister: oleme Venemaa kuritahtlikust käitumisest teadlikud

Foto: ERR

USA abivälisminister Euroopa ja Euraasia küsimustes Karen Donfried, kes tegi oma esimese välisvisiidi Rootsi, Eestisse ja Norrasse, ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et USA on teadlik Venemaa kuritahtlikust käitumisest ning astub Venemaale vastu, kui viimane teeb midagi, mis USA huvide või väärtustega vastuollu lähevad.

Mida te Rootsis nägite ja kuulsite?

Kui võtta aluseks mu Eestis viibitud päev, siis rootslastel ja eestlastel on päris palju samasuguseid muresid riigikaitses, eelkõige Venemaa üha kasvav agressiivne käitumine ja soov aru saada NATO rollist. Mul oli väga hea meel kinnitada USA pühendumust Eesti kaitsele ja murenematule pühendumusele NATO 5. artiklile.

Kuidas neid sõnu tegudeks muuta? Kuidas pühendumust nähtavaks muuta?

Siinkohal on Eesti ja Rootsi puhul tähtis erinevus, sest Rootsi ei ole NATO liige ja Eesti on. Ütleksin, et president Biden tegi selle väga selgeks, kui kinnitas juunis NATO tippkohtumisel pühendumust 5. artiklile ja avaldas toetust üksuste kohalolekule Balti riikides. Liitlaste suurendatud kohalolek ehk eFP, kus alliansi liikmed on kohapeal, ja läbiviidavad õppused, mis on mitmeks heaks näiteks NATO seotusele piirkonnaga, räägib ka USA sügavast pühendumusest.

Peaksime vaatama ka tõsiasja, kuidas me laiemalt defineerime julgeolekut. On sõjaline julgeolek, majanduslik julgeolek ja ka kliima julgeolek. President viis riigi taas Pariisi kliimaleppe osaliseks. Mis puutub tervishoiu julgeolekut, siis otsustas ta, et riik ei lahku Maailma Terviseorganisatsioonist (WHO). Leian, et näete USA pühendumust mitmes valdkonnas vaktsiinidest uuringuteni, et saaksime epideemiast jagu. Kliima küsimuses näete, et president Biden osaleb COP26 ehk kliimakonverentsil.

Majandusliku julgeoleku võtmes tahan selgelt väljendada USA tänulikkust Eestile, et president Biden on saanud saavutada ühe oma eesmärkidest, mis on globaalne tulumaksumiinimum. Kui suhtlesime OECD-s, siis meie jaoks oli suur saavutus, et lõpetasime võistlemise põhja jõudmiseks ja tagasime maksu õigluse. See on tähtis, et meie kodanike jaoks on vajalik näha, kuidas Eesti ja USA saavutavad koos töötades konkreetset kasu eestlastele ja ameeriklastele.

Kuidas te suudate suhteid Euroopaga parandada pärast Donald Trumpi? Me ei saa naasta vanade heade päevade juurde enne Trumpi, sest see näitaks, et me pole midagi õppinud. Seega, mis on järgmised sammud edasi ja mida oleme õppinud Trumpi ajastust?

Tuletaksin meelde, mis USA-d ja Eestit fundamentaalselt ühendab. NATO ja kahepoolne liit põhineb jagatud veendumusel demokraatias, väärtustele demokraatias, õigusriigis, väljendusvabaduses. Kõik need, mille nimel on mõlemad võidelnud. See vundament on väljakutse ees. Näeme seda USA-s, kus on terav polariseerumine. Meil on suured sisemised väljakutsed ja Eestilgi on oma väljakutse demokraatiaga.

Seetõttu korraldab president Biden demokraatia tippkohtumist detsembris, et saaksime kokku tulla ja mõelda koos, kuidas tugevdada oma demokraatiat ja kus on sisemisi muutusi võimalik teha, et olla paremad demokraadid.

Miks ma sellest alustan? Peame vaatama laiemalt, et näha, mis toimub maailmas. Suur autokraatlik väljakutse on esitatud demokraatiatele. Venemaa on üks näidetest. Hiina teine. USA on alati olnud Atlandi ja Vaikse ookeani suurjõud. Meil on rannik vastamisi mõlema ookeaniga. Me saame mõlemaga tegeleda ilma valimata, et üks on teisest tähtsam. NATO kontekstis on otsene väljakutse Venemaa, kuid peame keskenduma ka üha pealetükkivamaks muutuvale Hiinale. See ei tähenda, et Eesti või NATO peaksid Vaiksele ookeanile minema, vaid tuleb tunnistada reaalsust, et Hiina on Euroopas kohal. Läbi Tee ja Vööndi initsiatiivi, majandusliku sidususe, 5G-võrgustiku, mis on otseselt seotud meie julgeolekuga – seega peame nendele väljakutsetele otsa vaatama ja leidma ühesuguse lahendusviisi. See pole üks või teine, vaid kuidas saaksime koos 21. sajandi väljakutsele vastata.

Kas suhted Venemaaga on halvimal tasemel, nagu NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles? Mida teie arvate?

Suhted Venemaaga on äärmiselt keerulised. Viimati töötasin valitsuses 2013.–2014. aastal riiklikus julgeolekunõukogus. Nägin kriisi ja sõda Ukrainas lahti rullumas. Oli jube näha, kuidas Venemaa illegaalselt annekteeris nõrgema naabri suveräänse osa 2014. aastal. Viimastel aastatel on mitmeid hetki, millele osutada ja mis viisid meid tänaseni. Eesti on olnud Venemaa küberrünnakute ohver. On nii palju hetki, mis on viinud meid väga õnnetusse olukorda. Biden on selgelt öelnud, et sooviks stabiilseid ja aimatavaid suhteid Venemaaga.

See on unistus?

Mõistame, et seda me ei kontrolli. Kui Venemaa ei taha stabiilseid ja aimatavaid suhteid, siis meil ei ole neid. Sel aastal oli president Bideni ja president Putini kohtumine, millele on järgnenud kaks strateegilise stabiilsuse dialoogi, et meil oleks strateegiline stabiilsus relvastuskontrollis ja riskide vähendamiseks. Oleme väga teadlikud Venemaa kuritahtlikust käitumisest. Me astume Venemaale vastu, kui ta teeb asju, mis on meie huvide või väärtuste vastu.

Just nimelt, kuidas te balansseerite väärtuste kaitsmist ja Venemaale vastu astumist ja vajadust Venemaaga mingitel teemadel suhelda?

See ongi see keeruline suhe. Kui on valdkondi, kus saame koos töötada, siis tahame koostööd. Kui on valdkondi, kus põhimõtteliselt oleme eri meelt, siis peame seisma asjade eest, millesse usume ja neil teemadel Venemaale vastu astuma. See on Venemaa ja USA suhete reaalsus.

Kas poleks selgem poliitika, kui suudaksite Ukrainal aidata otse olla Venemaa vastu. See näitaks, et kaitsete demokraatiat, teete kiusaja elu raskeks, sest nii ei tohi rahvusvahelisel tasandil käituda?

Väidan, et USA on andnud Ukrainale väga palju tuge. Meie vestluse ajal saadame Ukrainale veel rohkem sõjalist abi. Anname Ukrainale otsest sõjalist abi, oleme andnud majanduslikku ja poliitilist tuge. Välisminister Blinken külastas Ukrainat. NATO kaudu anname toetust Ukrainale ja Gruusiale. USA on pühendunud ukrainlaste abistamisele, et saavutada demokraatlik, rahumeelne ja õitsev tulevik, mida nad väärivad.

Kui tõsiselt saab Taiwan võtta USA presidendi Bideni sõnu Taiwani kaitsmiseks, kui demokraatia on ohus ning samas pole olnud mingitki edusammu sõja lõpetamiseks Ukrainas? Te räägite ühest asjast, kuid samal ajal teine kuumpunkt kestab?

Kahjuks on maailmas palju kuumpunkte, millega USA on seotud, mida jälgib ja kus proovib ülekeemist vältida. Oleme Ukrainaga olnud tihedalt seotud alates 2014. aastast ja oleme edaspidigi. Euroopal on samuti oluline roll, sealhulgas Euroopa Liidul. Kui vaadata Taiwani, siis selles piirkonnas näeme üha pealetükkivamat Hiinat. Nägime Hiina Hongkongi poliitikat muutumas, näeme Hiina kasvavat survet Taiwanile. Meil on olnud pikaaegne Taiwani poliitika, mis pole Bideni administratsiooni ajal muutunud. Meie lootus on, et me ei näe Hiina sõjalist tegevust Taiwani suhtes. Jätkame kindlast samasugust pikaaegset poliitikat. Näeme Taiwanit pulseeriva demokraatiana, mis on majanduslikult oluline, ja ühtlasi suurepärase näitena avatud ühiskonna suutlikkusest hallata koroonaepideemiat.

Kuidas te suudate Taiwani kaitsta?

Kuidas me suudame Taiwani kaitsta?

President Biden ütles, et USA aitab Taiwani, kui toimub sõjaline agressioon.

Ta viitas pikale lepingute nimekirjale, mis meil Taiwaniga on ning see seostub sügava suhtega Taiwaniga.

Kas seda kuulatakse ka Hiinas?

Seda tuleb hiinlastelt küsida.

Kuidas te saate öelda, et kaitsete demokraatiat ja väärtusi Taiwani puhul, kuid samal ajal peate suhtlema Hiinaga näiteks Põhja-Korea puhul või majanduslikes küsimustes. Taas kord see on võrreldav Ukrainaga. Näeme Taiwani kui väga head näidet demokraatia kaitsmisest. Kui see ebaõnnestub ja meie kui lääs või läänelike väärtuste kaitsjatena ebaõnnestume, siis millest enam jääb alles rääkida?

USA suhe Hiinaga on mitmekihiline. Hiinaga teeme mitmel teemal koostööd, näiteks kliima. Mitmes valdkonnas võistleme Hiinaga. USA-l on nagu Euroopa riikidelgi tihe majanduslik koostöö Hiinaga. Lisaks on teemad, milles oleme Hiinaga vastamisi. Need tõukuvad faktist, et meil on fundamentaalselt erinevad arusaamised demokraatiast. USA usub väärtustesse, millest on loodud. Seepärast näete ühist transatlantilist rinnet teemal nagu inimõigused Hiinas, uiguuride kohtlemine. Leian, et kui USA vaatab liitlasi ja partnereid ühisteks poliitikateks valdkonnas nagu Hiina, siis see on üks viis, kuidas olla võimas. Kui tuleme kokku ja ütleme Hiinale, et sellisele käitumisele oleme vastu või lükkame tagasi, siis usun, et suudame avaldada mõju Hiina käitumisele.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: