Poola ajakirjanik: valitsus ei taha Polexitit, aga nii võib juhtuda
Ma ei arva, et see valitsus tahaks Poola Euroopa Liidust välja viia, aga see võib juhtuda mingi õnnetuse tõttu, ütles ajakirja Polityka peatoimetaja asetäitja Lukasz Lipinski rahvusringhäälingule. Ta lisas, et selline oli Brexiti näide, David Cameron ei tahtnud viia Suurbritanniat Euroopa Liidust välja, see lihtsalt juhtus.
Viimastel nädalatel oleme näinud süvenevat lõhet Poola ja Euroopa Liidu vahel. Poola konstitutsioonikohus teatas, et osa Euroopa Liidu õigusest ei lähe kokku Poola põhiseadusega. Sel nädalal trahvis Euroopa Liidu kohus Poolat rekordilise trahviga - miljon eurot päevas. Millised on Poola järgmised sammud, kuidas te arvate?
Ma arvan, et Poolal oleks ratsionaalne otsida kompromissi Euroopa Liidu institutsioonidega. Aga poliitikas ei juhtu alati ratsionaalsed asjad. Praegu ma arvan, et tuleb uuel nädalal mingi kokkupõrge, misjärel Poola valitsus otsib kompromissi. Kui mitte, siis on tõeline kokkupõrge ja Poola lahkumine Euroopa Liidust ei tundu enam nii vähetõenäoline kui see oli veel aasta või kaks tagasi.
Miks te ütlete, et see on nüüd tõenäolisem?
Ma ei arva, et see oleks selle valitsuse plaan viia meid välja Euroopa Liidust. Aga me oleme olukorras, kus see võib juhtuda mingi õnnetuse tõttu. Alustades mingi protsessiga, siis selle dünaamika võib sind viia kuhugi mujale, selline oli Brexiti näide. David Cameron ei tahtnud viia Suurbritanniat Euroopa Liidust välja, see lihtsalt juhtus.
Alguses on see nali, siis üha tõsisem asi ja lõpuks inimesed hääletavad selle üle.
Täpselt. Poola puhul on näha, et valitsuse propaganda on muutunud väga Euroopa Liidu vastaseks. Enamus Poola elanikest toetab endiselt meie Euroopa Liidu liikmelisust, ligi 90 protsenti, aga see toetus on väga lai ja samas pealiskaudne. Kui valitsusmeedia propaganda inimesed sihikule võtab, siis võib kõike juhtuda.
Kokkupõrke keskmes on justiitsreform ja kohtud. Kui sõltumatud Poola kohtud praegu on?
Praegu on enamus kohtuid veel üsna sõltumatud. On küll inimesed kohtutes, kellega valitsus võitleb, ja kohtunikud, kes kaitsevad ennast. Samas, süsteemi juuri hakatakse õõnestama justiitsnõukoguga, mis on Euroopa Liiduga peetava vaidluse keskmes. Praegu on hetk, mil me saame veel säilitada Poola kohtute iseseisvuse, aga kui see protsess jätkub, siis on tõsine oht, et siin riigis ei ole enam varsti sõltumatuid kohtuid, mis on demokraatliku riigi ja Euroopa Liidu riigi üks põhitunnus. Praegu on selles küsimuses tõepoolest otsustav hetk.
Ja konstitutsioonikohus, mis otsustas, et Euroopa Liidu seadused ei lähe kokku Poola omadega - kas nemad on iseseisvad või on tegu sisuliselt valitsuse kontoriga?
Konstitutsioonikohtu võttis valitsus üle 2016. aastal. Mitte keegi ei võta seda kohut tõsiselt. Jaroslaw Kaczynski nimetas kohtu esimeest oma lähedaseks tuttavaks või kolleegiks. Seda seost isegi ei varjata. Juba enne kohtuotsust oli selge, et see selline tuleb. Küsimus on, kas Poola valitsus hakkab seda otsust kasutama, et Euroopa Kohtu otsuseid vaidlustada. See on praegu võtmeküsimus. Kohtuotsus iseenesest ei tähenda midagi, kui leitakse kompromiss, siis saab nägu teha, et seda ei ole olemas.
Te ütlesite, et enamuses on kohtud iseseisvad. Paar aastat tagasi oli suur teema kohtunike ametisse nimetamine. Kas see muutis kuidagi kohtute iseseisvust?
Ma arvan ikkagi, et kõige olulisem on justiitsnõukogu, mis nimetab ametisse uued kohtunikud. Kui seda muudeti vastuolus Poola põhiseadusega, siis võiks öelda, et need kohtunikud, kes on selle poolt ametisse nimetatud, ei ole nii iseseisvad kui peaksid olema. Aga ikkagi muutused kohtutes leiavad aset väga aeglaselt. Praegu on 90 protsenti Poola kohtunikest ametisse nimetatud eelmise nõukogu poolt ja vana seaduse järgi, nii et nad on iseseisvad. Aga aeglaselt-aeglaselt võib juhtuda, et üha enam kohtunikke on kuidagi sõltuvad võimust. See on üks asi. Teiseks, valitsus ütleb praegu, et nad teevad uue reformi ja määravad kõik kohtunikud justkui uuesti ametisse ja restruktureerivad organisatsiooni. See võib taas tuua probleeme.
Ja see justiitsnõukogu võib ka nii-öelda karistada kohtunikke nende otsuste sisu eest.
See on üks peamisi probleeme meie aruteludes Brüsseliga. Brüssel leiab, et kohtunikke ei saa karistada nende otsuste eest. Isegi kui me saavutame Brüsseliga kompromissi, siis distsiplinaarkohtu süsteem tuleks kaotada, see on üks punaseid jooni, nagu Ursula von der Leyen ütles.
Te nimetasite juba propagandat. Milline seis on meediavabadusega? Tundub, et valitsus püüab samm-sammult piire nihutada?
Jah, valitsus püüab nihutada piire. Ja nad on olnud osalt edukad. Viis aastat tagasi võtsid nad üle avalik-õigusliku meedia, see ei ole enam meedia, vaid pigem valitsuse propagandakanal. Te peaksite nägema õhtuseid uudiseid, see on midagi uskumatut. See on täiesti uskumatu demokraatlikus riigis. Neil on nende enda meedia, nad võtavad üle kohalikku meediat ja neil on olnud teatav edu, nad püüavad inimestesse propagandat süstida.
Aga ka sõltumatu meedia saab ennast kaitsta. Nad püüdsid võtta üle telekanalit, mis kuulub ameeriklastele, Discoveryle ja nad ei saanud seda. Nad püüdsid seada sisse uut maksu, mis oli uue meedia vastu ja meil oli suur protest, kõik tele- ja raadiokanalid vaikisid üheks päevaks selle aasta veebruaris ja kõigi ajalehtede esiküljed olid valged. Ja tegelikult nad astusid tagasi. Vaba meedia on Poolas väga raskes olukorras, aga me oleme endiselt elus ja siiani oleme suutelised end kaitsma. Kas see jääb nii, ei tea, aga praegu püüame nina vee peal hoida.
(Endine Euroopa Ülemkogu eesistuja) Donald Tusk on naasnud Varssavisse, kas see on kuidagi muutnud Poola poliitikat?
Jah, teatud määral. Ta suutis taas üles töötada oma partei Kodanike Platvormi positsiooni, sellest sai taas opositsiooni suurim partei. Kas tema tagasitulek tähendab, et opositsioon suudab võita järgmised valimised, siis seda saame näha. Üks asi on üles ehitada oma partei, teine asi ühendada opositsioon või muuta see vähemalt koostööd tegevaks ja leida võimalus, kuidas opositsioonile antud hääled raisku ei läheks. Tal oli hea start ja sellel oli suur mõju reitingutele, aga see on alles tee algus ja valimised on plaanitud 2023. aastale, nii et aega on veel üsna palju ja palju on teha.
Poola on väga lõhenenud ühiskond. Kuhu see viib ja kuidas te siin koos elate paarikümne aasta pärast?
See on väga raske küsimus, aga mitte üksnes Poolas. Me elame ajal, mil polariseerumine on muutunud üha sügavamaks paljudes ühiskondades, aga Poola on eriline ja mõned inimesed võrdlevad Poolat USA-ga, mis on samuti sügavalt lõhenenud ühiskond. Tuleb hetk, mil me püüame omavahel leppida, aga praegu tundub seis väga halb. Meil on üha enam ühiskonda lõhestavaid teemasid, praegu näiteks migratsioon. Meil on kriis piiril Valgevenega ja meie seisukohad lähevad selles küsimuses ühiskonnas väga lahku. See on midagi, mis mulle muret teeb, aga lühiajaliselt on väga raske leida mingeid lahendusi, eriti kui populistlik-natsionalistlik valitsus on võimul. See ei ole keskkond, milles oleks võimalik haavu ravida.
Kas vaktsineerimine on ka selline lõhestav küsimus?
See on samuti selline teema. Poolas on alla 60 protsendi inimestest vaktsineeritud ja inimesed, kes ei taha end vaktsineerida lasta, on üsna häälekad. See on järjekordne selline asi, ühtlasi näitab see ka kui kaugele me oleme jõudnud valeinfo leviku ja usaldamatusega. Poola on üks riikidest, kus usaldus avalike institutsioonide vastu on üks madalamaid Euroopas. See vajab pikas perspektiivis kindlasti taastamist.
Te mainisite Valgevene piiri. Kuidas te näete seda, mis seal toimub? Infot toimuvast ei ole palju, aga tundub, et piirivalve kohtleb inimesi seal karmilt?
Seal on kaks eri asja. Ühelt poolt on seal tõeline kriis ja tõeline põgenike laine, mis Poola tuleb ja me peame sellega tegelema. See on ühtlasi Euroopa Liidu piir. See on üks asi.
Teine küsimus on, kuidas Poola ametkonnad ja piirivalve nende inimestega ringi käivad. Ja seal on tegevusi, mis peaksid olema täielikult välistatud, eriti niinimetatud tagasisaatmised ehk juba Poola jõudnud inimeste tagasi lükkamine teisele poole piiri. See on vastuolus Poola seadustega ja rahvusvaheliste seadustega, Euroopa seadustega ja esmase inimlikkusega.
See on midagi, mille vastu Poola meedia ja mittetulundusühingud püüavad võidelda. Samas on päris suur osa ühiskonnast, kes on selle olukorraga rahul. Nemad ütlevad, et hoidke nad ainult Poolast eemal, see on ainult asi, millest me hoolime. Nii et see on järjekordne väga lõhestav teema, ma kardan.
Toimetaja: Merili Nael