Poola kommentaator: poliitilisel elul on nüüd vähemalt mingi mõju kohtutele

Pawel Lisicki.
Pawel Lisicki. Autor/allikas: ERR

Poliitilisel elul on nüüd Poolas vähemalt mingi mõju sellele, kuidas kohtunikud töötavad, ütles valitsusmeelse ajakirja Do Rzeczy peatoimetaja Pawel Lisicki rahvusringhäälingule. Tema hinnangul lõid varem kohtunikud omaenese maailma ja sellel ei olnud pistmist demokraatiaga.

Euroopa Kohus trahvis Poolat suure trahviga. Millised on teie arvates Poola järgmised sammud?

Ma ei usu, et Poola lepib selle otsusega. Nii palju kui ma aru saan, siis Poola võimud lükkavad selle otsuse tagasi ega kavatse trahvi maksta. See on miljon eurot päevas. Aga eelnevalt saime trahvi pool miljonit eurot päevas (ühe kaevanduse mittesulgemise eest), kokku on see poolteist miljonit eurot päevas. Enamik valitsuspartei poliitikuid leiavad, et Euroopa Kohtu otsused on lihtsalt ebaõiglased ja nad ei kavatse neid järgida, vaid vastustavad neid. Selliseks kujuneb reaktsioon.

Kuhu see viib? Kas see võib viia Poola lahkumiseni Euroopa Liidust? Väga kaua ei saa see ju kesta.

Ma ütleksin nii, nagu olen ka varasemates intervjuudes öelnud. Poolas ei ole praegu mitte ühtegi poliitilist parteid, kes tahaks viia riigi välja Euroopa Liidust. Ei ole sellist poliitilist jõudu. Aga Euroopa institutsioonide surve kasvab ja sellepärast ma ei välistaks seda, et selline liikumine või partei tekib millalgi tulevikus ja Poola lahkumine Euroopa Liidust saab teoks. Praegu on see vaid kolumnistide, publitsistide ja ajakirjanike arutelude teema, mitte poliitikute teema. Lähitulevikus võib see muutuda ja siis see ei ole üksnes ajakirjanduslik teema, vaid ka poliitiline teema. See sõltub sündmuste arengust.

Brexitiga oli ju ka samamoodi, alguses võeti seda naljana, ometi lõppes see nii.

Jah see lõppes nii ja ma ei välistaks, et see ka Poola puhul võib nii lõppeda. Poola positsioon on muidugi erinev Suurbritanniast. Me ei ole saar ja seda kõike on raskem ette kujutada. Suurbritannia oli alati Euroopa Liiduga erilistes suhetes juba Margaret Thatcheri ajal ja see on pikk lugu. Poola on Euroopa Liidu uus liige alates 2004. aastast. Siiani ei olnud sellist tugevat pinget Poola ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel. Minu arvates lasub vastutus suhte muutumise eest Euroopa institutsioonidel. Poola ei püüa Euroopa Liidule midagi peale suruda, see on Euroopa ja Euroopa poliitikud, kes püüavad Poolale peale suruda lahendusi. See on pingete allikas.

Mida on Euroopa Liit peale surunud, mis ei ole Poolale vastuvõetav?

Kõiges, mis on seotud justiitsreformidega. Euroopa Liit tahab, et Poola saadaks laiali kolme aasta eest loodud kohtute nõukoja. Viis, kuidas Poola kohtunikke ametisse nimetab, ei taga Euroopa Liidu hinnangul õiglast kohtumõistmist. Teiseks, uue LGBT ideoloogiaga seotud asjad, mis on julmalt peale surutud ja deklareeritud oluliste Euroopa Liidu poliitikute kõnedes. 2020. aasta septembris ütles proua Ursula von der Leyen oma avalduses Euroopa Parlamendi ees, et kui keegi on lapsevanem ühes Euroopa Liidu riigis, siis peab teda vanemana tunnistama ka teistes Euroopa Liidu riikides. See tähendab, et näiteks Hollandis või Belgias kehtivat seadust tuleb tunnustada Poolas. Aga see tähendab Poola põhiseaduse õõnestamist, mille kohaselt abielu saab koosneda ainult mehest ja naisest. Hollandis või Belgias võib abielu koosneda ka kahest mehest või kahest naisest. Need on kaks näidet sellest, et mitte Poola ei taha midagi muuta, vaid see on Euroopa Liit, mis tahab peale suruda uusi lahendusi Poola avalikkusele ja seadusandlusele.

Kuidas see võimalik on, et Poola konstitutsioonikohus leiab, et Euroopa Liidu seadused ei ole vastavuses Poola põhiseadusega, kuigi Euroopa Liidu seadused ei ole oluliselt muutunud sellest ajast alates, kui Poola sinna astus?

See ei ole päris nii. Euroopa leppes on 5. artikkel, millele on alla kirjutanud kõik liikmesriigid, ka Eesti ja Poola. Selles on kirjas, et kõik pädevused, mis ei ole antud Euroopa institutsioonidele, kuuluvad liikmesriigile. See on täpselt see, mida Poola konstitutsioonikohus ütles. See ei ütle, et me oleksime Euroopa Liidu või Euroopa seaduse vastu. See jagas asjad kahte sfääri, teatud küsimustes on pädevus antud Euroopa institutsioonidele ja me peame sellest lähtuma, see on miski, mis meid seob. Keegi ei taha seda muuta. Ja on teatud valdkonnad, kus pädevus kuulub riikide valitsustele. See on see, mida konstitutsioonikohus ütles ja see otsus ei erine teiste liikmesriikide konstitutsioonikohtute otsustest nagu Saksamaal või Prantsusmaal. Näiteks ütles Prantsusmaa konstitutsiooninõukogu 15. oktoobril, et kõik uued Euroopa Liidu otsused peavad olema kooskõlas Prantsusmaa konstitutsiooniga. See on täpselt sama asi, mida ütles Poola konstitutsioonikohus.

Ja ma saan aru, et justiitssüsteemi puudutav asub väljaspool seda?

Jah.

Aga räägime sellest, kuhu Poola suundub. Mulle tundub, et tegu on autoritaarse suunaga, sooviga muuta kohtud rohkem sõltuvaks poliitilisest võimust ja piirata meediavabadust. Kuhu Õiguse ja Õigluse valitsus Poolat viib?

Ma ei nõustu sellega, et valitsus viib Poolat autoritaarses suunas. Võtame näiteks selle justiitsreformi. Ma ei olnud selle reformi suur toetaja, sest see ei olnud nii tõhus, kui võinuks olla. Aga kui rääkida sellest, kas kohtunikud on iseseisvad, siis muidugi nad on. Vastavalt Poola põhiseadusele saavad üksnes kohtunikud luua kogu, mis nimetab ametisse uusi kohtunikke. Erinevus seisneb selles, et enne reformi nimetasid üksnes kohtunikud ise need kohtunikud, kes nimetasid ametisse uusi kohtunikke. Uue süsteemi järgi nimetab parlamendi enamus need kohtunikud, kes nimetavad ametisse uued kohtunikud. Vähemalt on poliitilisel elul nüüd mingi mõju sellele, kuidas kohtunikud töötavad. Eelmise süsteemi viga oli see, et kohtunikud lõid omaenese maailma, ei olnud mingit võimalust, kuidas ühiskond ja rahvas saaksid mõjutada süsteemi tööd. Sellel ei olnud midagi pistmist demokraatiaga. Selle poolest on praegune süsteem ausam kui eelmine. Me ei ole muutnud varasemaid reegleid, vaid lihtsalt sisse toonud teatud ühiskondliku mõju süsteemile.

Seda võibki ju nimetada ka poliitiliseks surveks?

Te võite seda sellele alati anda mis iganes nime tahate. Ma ütlen, mis oli eelmise süsteemi puudus. Poola põhiseaduses ja kõikides põhiseadustes on kirjas, et igasuguse võimu juured on ühiskonnas ehk rahva toetuses. Aastate jooksul ei olnud võimalik muuta mitte midagi justiitssüsteemis, samas soovis suur osa avalikkusest selles süsteemis muutusi. Õiguse ja Õigluse partei lubas 2015. aastal võimule tulles oma valijatele, et nad muudavad seda. Nii et nad täitsid lubaduse, mille nad valimiskampaania käigus andsid. See lubadus ei rikkunud mingit põhimõtet ega seadust. Eelnevalt otsustasid üksnes kohtunikud uute kohtunike nimetamise üle. Nüüd muutus see viis, kuidas see kohtunike nõukogu nimetatakse, nüüd osalevad selles ka poliitikud ja nemad ei osale mitte kõigi kohtunike nimetamisel, vaid ainult teatud grupi.

Ja siis on veel distsiplinaarkolleegium, mis saab kohtunikke karistada, kui otsuste sisu ei vasta ootustele.

Jah, varem oli peaaegu võimatu kohtunikke karistada isegi juhtudel, kui kohtunikud olid teinud suure vea, ja isegi siis mitte, kui on alust kahtlustada, et kohtunik ei eksinud, vaid tegi seda sihilikult. Näiteks isegi kui kohtunikul on olnud seos maffiaga ja ajakirjandus sellest kirjutas, ei saanud kohtunikud karistada. Sellest tulenes idee luua organ, mis saaks kohtunikke karistada ja see koosneb loomulikult samuti kohtunikest, mitte parlamendiliikmetest. Idee oli luua uus organ, mis saaks distsiplineerida kohtunikke, kui nad õigesti ei tööta. Samasugused kontseptsioonid on ka teistes Euroopa riikides. Pigem oli Poola süsteem varem Euroopas erandlik.

Kuidas Donald Tuski naasmine Poola poliitikat muudab?

Raske küsimus. Kui ta tuli tagasi Poolasse, siis oli suur arutelu ja mõned uuringud näitasid, et opositsioon oli tugevam ja erinevate arvamusküsitluste järgi oli toetus opositsioonile viis kuni kümme protsenti varasemast kõrgem. Pärast kolme kuud on opositsiooni toetus jõudnud endisele tasemele – 23 ja 27 protsendi vahele – ja niinimetatud Tuski efekt kadus. Loomulikult on ta tugevam liider kui eelmine partei juht härra Budka, aga kui mõni kommentaator ootas mingit revolutsiooni, siis seda ei juhtunud.

Poola on väga lõhestunud. Kuidas te siin koos elate, kuhu see viib ja kuidas te siin koos elate näiteks 20 aasta pärast?

Ma ei tea, mis juhtub 20 aasta pärast, aga kahe või ühe aasta pärast leiavad aset valimised ja me näeme, mis saab. Aga kui ma peaksin praegu prognoose tegema, siis paar aastat tagasi ei peetud tõenäoliseks, et Õigus ja Õiglus tulevased valimised võidab, aga värsked arvamusuuringud näitavad, et see on tõenäoline, võib-olla vajavad nüüd küll koalitsioonipartnerit, aga pole välistatud, et nad võidavad kolmandat korda. See on seotud olukorraga Poola idapiiril, kuhu tuleb migratsioonilaine Valgevenest. Valitsuspartei on võtnud selge positsiooni piiri kaitsta, opositsioon minu hinnangul eksis ja soovis avada piiri. See võib muuta toetust valitseva partei kasuks.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: