ERR Varssavis: kas Brexitile järgneb Polexit?
Poola ja Euroopa Liidu vastasseis õigusriigi küsimuses on läinud nii teravaks, et paneb küsima, kas Poola valitsus kavatseb Euroopa Liidus jätkata või järgneb Brexitile Polexit, vahendas "Välisilm".
ERR-iga rääkinud Poola inimesed kardavad, et Poola võib EL-ist lahkuda.
"Ma arvan, et Poola liigub ära Euroopa Liidust," sõnas üks Varssavi elanik.
"Seni ei ole veel tõsiseid tagajärgi olnud, aga me ei tea, mis edasi saab," ütles Rafal.
"Poola valitsus tahab meid Euroopa Liidu rahast ilma jätta," arvas Jurek.
"Mina jagan Poola ühiskonna vaadet. Kui me räägime Euroopa Liidust, siis 80 protsenti poolakatest tahab Euroopasse kuuluda ja see on kõige olulisem," ütles Pascal.
Vaatamata poolakate suurele toetusele Euroopa Liidu liikmesusele ei ole Varssavis enam siiski veider rääkida teemal, kas võib juhtuda, et Poola vastasseis Euroopa Liiduga viib kunagi riigi lahkumiseni liidust.
"Ma ei arva, et see oleks selle valitsuse plaan, viia meid välja Euroopa Liidust. Aga me oleme olukorras, kus see võib juhtuda mingi õnnetuse tõttu. Alustades mingi protsessiga, siis selle dünaamika võib sind viia kuhugi mujale, selline oli Brexiti näide. David Cameron ei tahtnud viia Suurbritanniat Euroopa Liidust välja, see lihtsalt juhtus," selgitas ajakirja Polityka peatoimetaja asetäitja Lukasz Lipinski.
Üha teravnenud konflikti keskmes on justiitsreformid ja Poola kohtud, mis varasemast enam on allutatud poliitilisele kontrollile.
Viimastel nädalatel on sisuliselt valitsuse käepikenduseks muutunud Poola konstitutsioonikohus saatnud sõnumi Euroopa Liidule, et osa ühenduse seadusandlusest ei lähe kokku Poola põhiseadusega. Vastulöök tuli Luksemburgist Euroopa Kohtust miljon eurot päevas trahvi näol, kuni kohtute sõltumatust ohustavat distsiplinaarkoda laiali ei saadeta.
Valitsusmeelse väljaande Do Rzeczy peatoimetaja Pawel Lisicki selgitas, et seimi osalus kohtunike nimetamises, kes otsustavad omakorda teiste kohtunike üle, tähendab kohtusüsteemi tihedamat sidumist ühiskonnaga.
"Vähemalt on poliitilisel elul nüüd mingi mõju sellele, kuidas kohtunikud töötavad. Eelmise süsteemi viga oli see, et kohtunikud lõid omaenese maailma, ei olnud mingit võimalust, kuidas ühiskond ja rahvas saaksid mõjutada süsteemi tööd. Sellel ei olnud midagi pistmist demokraatiaga," rääkis Lisicki.
"Süsteemi juuri hakatakse õõnestama justiitsnõukoguga, mis on Euroopa Liiduga peetava vaidluse keskmes. Praegu on hetk, mil me saame veel säilitada Poola kohtute iseseisvuse, aga kui see protsess jätkub, siis on tõsine oht, et siin riigis ei ole enam varsti sõltumatuid kohtuid, mis on demokraatliku riigi ja Euroopa Liidu riigi üks põhitunnus. Praegu on selles küsimuses tõepoolest otsustav hetk," sõnas Lipinski.
Poola seimi ees tahtsid ühed meeleavaldajad võtta Euroopa Liidu lippu kaitse alla, teised soovisid ühe opositsioonipoliitiku kohtu alla andmist ja toetasid valitsuspartei sõnumeid. Omaette meeleavaldus seisab sügislehtedel aiakärudel, millele on paigutatud võimupartei poliitikute pildid, soovides nad saata ajaloo prügikasti.
Koalitsioonipoliitikutega rahvusringhäälingul rääkida ei õnnestunud. Opositsioon ootab oma võimalust, et praegune võim kukutada.
"Nad soovivad lihtsalt rohkem võimu. Sellepärast tahavad nad hävitada Poola justiitssüsteemi, sellepärast tahavad nad hävitada kõik kontrolliinstitutsioonid ja sellepärast tahavad nad lahkuda Euroopa Liidust, sest see tähendab leppeid ja Euroopa Liidu institutsioone, mis kontrollivad näiteks Euroopa Liidu raha. Sellepärast nad tahavad lahkuda," rääkis Nowoczesnasse kuuluv seimi liige Adam Szlapka.
"See valitsus on üks suur vale ja meie roll opositsioonis on see protsess peatada," ütles Kodanike Platvormi seimi saadik Agnieszka Pomaska.
Opositsioon on sel aastal saanud jõudu juurde, kodusesse poliitikasse naasis Euroopa Ülemkogu hiljutine eesistuja Donald Tusk.
"Donald Tusk andis meile palju lootust. Ta on kindlasti opositsiooni liider, me vajasime liidrit ja lõpuks saime ta," ütles Pomaska.
"Kui ta tuli tagasi Poolasse, siis oli suur arutelu ja mõned uuringud näitasid, et opositsioon oli tugevam ja erinevate arvamusküsitluste järgi oli toetus opositsioonile viis kuni kümme protsenti varasemast kõrgem. Pärast kolme kuud on opositsiooni toetus jõudnud endisele tasemele - 23 ja 27 protsendi vahele ja niinimetatud Tuski efekt kadus," tõdes Lisicki.
Toimetaja: Merili Nael