Arstide liidu juht Jaan Sütt rääkis, et juba praegu, mil Eesti haiglates on kokku pisut üle 600 koroonapatsiendi, mõjutab see ka kõiki teisi haigeid.

"Näiteks Tartu Ülikooli kliinikumis selle aasta viimase paari kuuga on umbes 1300 operatsiooni, mida me teha ei saa, sest suurem osa meie ressursist läheb koroonahaigete põetamisele," ütles Sütt.

Meediale saadetud pöördumises palus liit valitsust, et see määraks Covidi-voodikohtade ülempiiri, mille täitumisel hakataks haiglasse võtmisel rakendama triaaži ehk patsiente hakataks jaotama nende seisundi ja haiguskulu prognoosi järgi.

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule selgitas, et praegu kehtib tervishoius valmisolekutase kaks, mis juba võimaldab mõningaid valikuid. Kui terviseamet kuulutaks välja kolmanda valmisolekutaseme, saaks teha hulga karmimaid raviotsuseid.

"Me ei ole selles faasis, et peaksime erakorraliste patsientide ravi tegema suure sisulise triaažiga," ütles Sule. "Aga valmisolek selleks on olemas ja seda valmisolekut tegelikult ükski arst ega õde ei tahaks elus realiseerida."

Kui palju peaks haiglates koroonapatsiente olema, et see piir kätte jõuaks, ei saa Sule sõnul täpselt öelda. 

"Praeguse prognoosi järgi võib ennustada, et selle kuu lõpuks võiks olla üle 800 haige haiglaravil ja see on kindlasti selline kriitilist piiri ületav number," märkis Sule. "Aga ma veel kord rõhutan, et me päev-päevalt teeme igasuguseid plaane ja otsuseid ja püüame enda kõiki võimekusi tõsta ka nendes kohtades kui vähegi võimalik."

"Suurusjärk on tõesti seal 700–800 patsiendi juures, kus öeldakse, et hakkab juba selgelt langema ravivõimekus, tekkima veelgi suurem personalidefitsiit," ütles pressikonverentsil tervise- ja tööminister Tanel Kiik. "Aga see sõltub ka sellest, kuidas haiglates patsiendid jaotuvad."

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles samuti, et rangem valik patsientide vahel ei pea korraga tulema kõigis Eesti haiglates.

"Seda kaalutakse praegu Lõuna-Eesti piirkondades," sõnas Härma ning lisas, et praegu rakendatakse teise valmisolekutaseme viimaseid meetmeid.

"Triaažijuhendid on tegelikult kinnitatud ka käskkirjaga, nii et kui haiglas peaks olema vajadus, siis seda saab ka rakendama hakata," lisas Härma ning märkis, et ravikvaliteet langeb iga päevaga. "Me ei räägi mingist maagilisest piirist, kuhu jõudes langetame ravikvaliteeti, vaid iga päev, kui tuleb meil rohkem patsiente haiglaravile, seda rohkem ravikvaliteet langeb."

Vaktsiinist loobumist võiks võtta patsienditestamendina

PERH-i intensiivravi keskuse juht Kristo Erikson ütles, et juba praegu on näha, et kolmas laine tuleb pikem ja raskem kui eelmine, sest see on alanud kolm kuud varem, ent vaibumist enne kevadet pole põhjust loota. Seetõttu on ta mures eeskätt meditsiinipersonali vastupidamise pärast.

Kui rakenduma peaks katastroofimeditsiin ehk kolmas etapp, võib üha enam hakata juhtuma seda, et paljud üliraskes seisus koroonahaiged enam haiglasse ei jõuagi.

"Kahjuks ka praegu on situatsioone, kus leitakse näiteks naabri kutsel inimesi, kes on juba nii kehvas üldseisundis, et toimub see elustamine kodus või kiirabis kohapeal. Need tulemused on kahjuks äärmiselt vähelubavad. See osaliselt väga väikeses osas juba toimub, et need inimesed ei jõuagi haiglasse," ütles Erikson, lisades, et statistika järgi vajab neli protsenti kõigist positiivse proovi andnutest kahe nädala jooksul haiglaravi. Ainuüksi kolmapäeval sai koroonapositiivse tulemuse 2300 inimest, seega tõenäoline on, et 46 neist vajab lõpuks haiglaravi.

Erikson peab oluliseks, et inimesed end siiski koroona vastu vaktsineeriksid. Ühel hetkel võib ka see muutuda triaažil määravaks, kui on vaja valida, keda ravida, sest kõigi jaoks voodikohti ei jagu.

"Seda võib võtta ka isiku tahteavaldusena ravi suhtes. Ka arstide liidu seisukoht on, et inimesel on vaba valik. Aga kui sa vaktsiini ei kasuta, siis sa tegelikult oled nagu patsienditestamenti kirjutanud sisse, et sa ei kasuta kõike omal vabal tahtel, mida praegune hetk meile võimaldab," ütles Erikson, lisades, et seni on triaaži tehtud põhimõttel, mis hindab inimese võimalust haigusest taastuda.

Vaktsineerituse alusel triaaži tegemist võiks kaaluda siis, kui Eestis jõuab kätte massisituatsioon ehk selline olukord nagu Lätis, täpsustas ta.