"Lapsed ja noored on selle pikaajalise Covid-kriisi ajal saanud kõige rohkem kannatada. Koolid on olnud pikalt kinni, laste vaimse tervise näitajad on olulisel määral kannatanud. Valitsus on teinud olulisi pingutusi selleks, et nii huvi- kui ka üldharidus oleksid pandeemia tingimustestes võimalikult avatud," ütles Kersna.

Ta toonitas, et koolijuhil oleks õigus saata kool või klass distantsile maksimaalselt kolmeks päevaks, ent kui oleks soov seda pikemaks ajaks teha, peaks tingimata konsulteerima enne terviseametiga ning see otsus peaks olema hästi põhjendatud.

Tallinna valitud viis koolide distantsõppele saatmiseks on Kersna hinnangul aga ebaõiglane, sest sihtrühmast, kes koduõppele saadeti ehk 4.-8 klassi lastest on 12 000 täisvaktsineeritud.

"Tallinnas on üle kümne kooli, kus üle 70 protsendi õpilastest on vaktsineeritud. Miks me karistame neid õpilasi ja koolikogukondi, kes on ühiselt pingutanud, et võimalikult suur hulk kooliperest oleks vaktsineeritud, ja nüüd nad lihtsalt ennetusmeetmena peavad minema distantsile?" küsis Kersna.

Ta selgitas, et ennetusmeetmena viiruse levimisele koolides on ellu kutsutud skriining ehk õpilaste lausaline kiirtestimine.

"Tallinnas on koole, kus on probleem, seal on põhjendatud osad klassid või klassiastmed distantsõppele saata. Aga näiteks 21. kooli puhul ma ei näe, et selleks oleks põhjuseid," ütles Kersna.

Ta ütles, et Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kriitika, nagu ei käiks haridusminister koolijuhtidega kohtumas, teeb talle nalja, sest esiteks on ta koolijuhtide ühendusega pidevas otsekontaktis ning teiseks pole teda ühelegi Tallinna linnajuhtide kohtumisele koolijuhtidega kutsutud.

"Mind ei ole mitte ühelegi koosolekule kutsutud. Ma tõesti ei tea, millal Tallinna linnapea kutsub kokku koolid ja nendega kohtub. Mind pole tõesti kutsutud," toonitas Kersna.

Ta lisas, et ka kolmapäevasel Tallinna pressikonverentsil kõlasid väga mitmed süüdistused, millel haridusministeeriumi teada pole tõepõhja all.

"Näiteks et osadesse koolidesse pole jõudnud testid või kusagile on saadetud tühjad kastid, kus polegi sees teste. Koolid helistavad ja küsivad, millal tuleb järgmine tarne, aga ükski kool pole andnud teada, et neil pole teste või on olnud testimisega probleemid," ütles Kersna, lisades, et ka koolides plaanitavast kiirtestimisest teatati kõikidele omavalitsusjuhtidele korraga ühise infokirjaga.

Kersna sõnul on oluline tagada kooliskäimine kui laste põhiseaduslik õigus, mida võib piirata ainult väga põhjendatud juhtudel. Ent treeninglaagreid jms üritusi, kuhu lapsed tulevad kokku erinevatest piirkondadest üle Eesti, pole praegu mõistlik teha.

Kiirtestide ostmist ühelt ettevõttelt ilma hanketa põhjendas haridusminister asjaoluga, et Synlab, kes pidi algselt koolides skriiningu korraldama, tunnistas, et ei jõua nii kiiresti seda korraldada, mistõttu oli vaja pidada kiirläbirääkimisi järgmise ettevõttega. Eesti peale ongi vaid kaks ettevõtet, kelle kiirteste koolides laste peal katsetatud on. Kriitika, et koolides testimise vajadust oli ette näha juba kevadel ning seda võinuks ka suvel korraldama asuda, võttis Kersna omaks.

Esimese testipäeva tagasisidena on selgunud, et testimisest keeldus viis protsenti õpilastest. Edaspidi on plaan kiirtestimist ilmselt õpilaste kodus teha.

"Esimeste päevadega avastasime palju positiivseid, keda me muidu poleks avastanud," kiitis Kersna meetodi tõhusust.

Nende üksikute koolide kohta, kes on otsustanud kiirtestimist mitte korraldada, ütles Kersna, et neil on ka suurem tõenäosus nakkuskollete tekkeks ja distantsõppe vajaduseks. On koole, kus õpilaste-õpetajate vaktsineeritus on väga hea, ent piirkonniti on see äärmiselt ebaühtlane. Näiteks Ida-Virumaal on vaktsineeritud alla 30 protsendi vaktsineerimisealistest õpilastest. Nii on Narvas tekkinud üks koolikolle, kus on nakatunuid 91.

"Delta tüvi on väga agressiivne ja saab kätte need, kes on vaktsineerimata. Kool on väga magus koht selle viiruse leviku jaoks. Eesti on noorte vaktsineerituselt 15. kohal. Koolijuhi ülesanne on tagada koolis turvalisus. Oleme pakkunud ühe väga efektiivse meetodi, kuidas seda tagada," lisas minister kiirtestide kohta. "Koolid lähevad kinni sel juhul, kui seal vohab haigus. Kus on kõrge vaktsineeritus, seal ei saa haigus nii hästi levida."

Kersna lisas tõi esile, et teadusuuringute järgi levib koroona värskelt vaktsineeritud noorte seas väga harva. Seetõttu on vaktsineerimine parim võimalus koolid lahti hoida.