Väät rääkis "Ringvaates", et e-kaubandus on kasvanud juba aastaid, kuid koroonaaeg kiirendas arengut.

"E-kaubandus on umbes 25-30 protsenti iga kuuga eelmise aastaga võrreldes kasvanud, aga koroona jättis lihtsalt kaks või kolm aastat südamelööki vahele. See graafik ongi enam-vähem nii, et kui füüsiliselt poed on kinni, siis on e-kaubanduse kasv umbes 150-200 protsenti, ja kui on lahti, siis on 40-50 protsenti," selgitas ta.

Väädi sõnul muutis koroonaaeg palju ka e-poodidest ostetavate kaupade kategooriaid. Selle põhjus on tema sõnul inimeste kodukontorisse jäämine.

"Natuke on lasterõivad kaotanud turuosa isegi - lapsed on rohkem kodus, pole nii palju tunkesid või kummikuid vaja lihtsalt. Väga hästi on buumima hakanud kõik koduga seonduv. Inimesed on kodukontoris. Vahepeal osteti ära kõik kõrvaklapid, kodused spordivahendid. Eelmise aasta kevadel Omniva kullerid vahepeal kõige rohkem viisid näiteks jalgrattaid," rääkis ta.

"Näiteks e-esmaspäev, mida me korraldame. Kevadel me küsisime tagasisidet kaupmeeste käest. Mis hästi läksid, olid näiteks muld ja erootikakaubad," lisas ta.

Väät märkis, et kui varem küsisid inimesed, kuidas nad saaksid väljaspool linna elades endale koju toitu tellida, siis koroonaajal hakkasid poed seda võimaldama.

"Selles mõttes on see aeg natukene ka kaubanduse arengu ja arenduse poolest tänuväärne - kaupmeestel polnud lihtsalt muud varianti, nad pidid kohanema."

Väädi sõnul ei kao kaubanduskeskused ka kuhugi, kuid ilmselt nad muutuvad.

"Skandinaavias juba on paljud kaubanduskeskused vabaaja- ja meelelahutuskeskused. Ma ei usu, et seda nüüd uuesti tekib, et tehakse kaubanduskeskus, kus on kilomeetrite viisi kingapoode. Need ajad on võib-olla muutunud, kaubanduskeskused pakuvad rohkem kõike muud, meelelahutust ja seda poolt. Aga kaubanduskeskused ei kao kuhugi, samamoodi nagu ei kadunud raadio, kui tuli televiisor, ja teater, kui tuli kino. Eks lihtsalt muutub mudel," rääkis ta.