"Lootused koalitsioonileppele olid muidugi kõrgemad. Lepe on minu meelest üllatavalt verevaene. Ma ütlen seda seepärast, et palju sellist, mida Keskerakond ka varem tegi, tehakse edasi," ütles ERR-ile Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal.

Tema sõnul domineerivad koalitsioonilepingus sõna "jätkame", mida esineb 31 korral, "toetame" 13 korral ja "laiendame" üheksal korral. (Sama tüvega, kuid erinevas grammatilises vormis on neid sõnu tegelikult veel rohkemgi - toim.). "See annab tegelikult ka kätte, kuidas neid lubadusi mõistma peab. Lepe on üllatavalt hõre ja üllatavalt palju suunatud jätkamisele, uusi asju on vähe," märkis Michal.

Ka erakonna Eesti 200 Tallinna linnapeakandidaat Marek Reinaas leidis, et koalitsioonileping kirjeldab valdavalt linnas juba toimuvat, kuid räägib vähe uutest asjadest: "Põhiliselt räägib see koalitsioonileping nendest teemadest, mis on Tallinna ülesanded ja päris kenasti loetletakse üles, mida siis Tallinn kõike tegema peab. Aga laias laastus võib öelda, et Tallinn toimib edasi täpselt samamoodi, nagu ta siiamaani on toiminud ehk siis midagi väga uut ja uuenduslikku sellest koalitsioonilepingust välja lugeda ei saa."

Kõige kriitilisem oli Isamaa linnapeakandidaat Urmas Reinsalu, kes leidis, et lepingus on täiesti käsitlemata jäetud Tallinna arengu mõttes sisulised küsimused nagu ausa linnavalitsemine ja korruptsiooni tõrjumine. "Ja nagu on üsnagi tavaks saanud, et Keskerakonna varasemad täitmata lubadused, mida nad minu mälu järgi juba kolmedel valimistel on lubanud – Linnahall korda teha, uus Kullo keskus ehitada ja nõnda edasi – eks need käivad ka refräänina läbi," ütles Reinsalu ERR-ile.

Koroonaga võitlus jäi tagaplaanile

Reinsalu sõnul oleks ta oodanud koalitsioonilepingust ka konkreetset tegevuskava koroonaviiruse tõrjumiseks Tallinnas, millega linn ei ole tema hinnangul hästi hakkama saadud. "Kahju, et see on puudu. Seda ei ole koalitsioonilepingu tasemel kas osatud või soovitud [lepingusse] panna," ütles Isamaa poliitik.

Sama leidis ka Michal, kes tõi välja, et praegu riigi jaoks kõige olulisemat teemat käsitledes kasutatakse sõnu "aitame", "jätkame" ja "lähtume".  "Aga sõnumit, et linn, linnavõimud teevad kõik, et kutsuda linnakodanikke maksimaalselt vaktsineerima oma isikliku eeskujuga ja teevad selleks koostööd Eesti riigiga – seda sõnumit sealt on keeruline aimata," tõdes Reformierakonna poliitik.  

Koalitsioonis on Suur Peeter ja Väike Peeter

Michal ja Reinsalu leidsid koalitsioonilepingut analüüsides, et sellest võidab rohkem suur partner ehk Keskerakond, sotsiaaldemokraadid aga saavad enda kätte keerulisemad ja ebapopulaarsemad positsioonid. Linnavalitsuses saavad sotsid kolm ja Keskerakond neli kohta, aga kaheksast linnaosavanema kohast saab SDE ainult ühe koha.

"Kui vaadata võimujaotust, siis see kirjeldab väga hästi Keskerakonna kogemust – nemad on lähtunud sellest, et maksimeerida järgmiste valimiste tulemust. Ehk siis valinud endale populaarsed linnaosa vanema kohad ja jätnud vastutuse jagamise sotsidega abilinnapea rollide peale," tõi Michal esile.

Reinsalu oli veelgi teravam: "Eks see on Keskerakonna koalitsioonileping, ma seal mingeid sotside punkte, millest enne kohalikke valimisi räägiti, nagu ei näinud. /---/ Seal on Keskerakonna põhilubadused sees, rahalised toetused, mida nad lubasid erinevatele sihtrühmadele. Nii et sümptomaatiliselt võib küll öelda, et sotsiaaldemokraatide osa ei ole mitte poliitika elluviimine selles koalitsioonileppes, vaid pigem vastutuse võtmine Keskerakonna linna juhtimise eest. Ja seda vastutust aitavad hubasemaks ja lõbusamaks muuta ametikohad."

Michal lisas veel, et sotsiaaldemokraadid oleksid võinud koalitsioonilepingu sõlmimisel rohkem oma seisukohti kaitsta. "Ma arvan, et sotsid oleks võinud olla tugevamad ja küsida enamat. Just selles, mida valimistel räägiti, ehk linnaruumi muutmisest, hariduses uute sõnumite andmisest. Nii et kui küsida, kas läbirääkimiste laua taga oleks saanud olla tugevam, siis ma väidan – ka sotsid oleks saanud olla tugevamad, neil oli see võimalus olemas," leidis Michal.

Positiivset on linnaruumi arendamises ja sotsiaalteemadel

Michal tõi positiivsest esile, et koalitsioonileppesse on jõudnud mõned märksõnad linnaruumi kohta, mis puudutavad liiklejate vajadustega arvestamist ja rattastrateegia tempo kiirendamist. "Aga näiteks peatänava kohta on öeldud nagu Ülemiste vanakese jutus, et selle juurde jõutakse siis, kui Tallinn valmis saab," lisas ta.

Reinsalu hinnangul võivad rahul olla need sihtrühmad, kes saavad rahalisi toetusi. Lisaks tõi ta esile plaanid tegelda eakate hoolduse probleemiga: "Sellesse suhtun ma igati positiivselt, see on väga tõsine probleem ja hoolduskoormus on tõsine küsimus. Nii et selles osas oli mitu positiivset osundust," märkis Isamaa poliitik.

Reinaas rõhutas lasteaiaõpetajate ja abiõpetajate palkade kasvu lubadust uues koalitsioonileppes ning mitmeid muid haridusteemasid. "Aga samas tuleb ka öelda, et üks kõige põletavamaid Tallinna teemasid, mis puudutab koolide õppekeelt, siis selles vallas jäi küll kõik täpselt samamoodi, nagu siiamaani on olnud, kuigi seal sõnastatakse neid punkte ümber ühel ja teisel moel," lisas Eesti 200 linnapeakandidaat.

Eesti keele teema tõi välja ka Reinsalu, kelle sõnul ei ole lepingus eesti keelest ega eesti keeleruumi kaitsest ning eestikeelsest õppest koolides mitte sõnagi. "Ma usun, et see oli Keskerakonna nõudmine sotsidele üldiselt, et sellel teemal ei tohi suud avada ja noh, eks see, nii on läinudki," tõdes Reinsalu.

Reinaas rõhutas, et iseenesest juba see, et Tallinnas on koalitsioon, on linna elanike jaoks positiivne muutus ning samuti pole koalitsioonilepingus Eesti 200 jaoks mingeid täiesti vastumeelseid punkte. "Seal ei olnud mitte ühtegi sellist asja kirjas, millele peaks hambad ristis ilmtingimata vastu olema ja mis ei oleks kuidagi linnaelanike huvides. Selles mõttes ta on nagu korralik kaua tehtud, aga kahvatu koalitsioonileping, mis ülemäära palju ei sega Tallinna juhtimast," leidis ta.

Opositsioon koalitsiooni kestmise perspektiividest

Michali sõnul on sarnaste erakondade vahel koalitsioone lihtne sõlmida ja tavaliselt tekib seal pingeid sel hetkel, kui suureneb avalikkuse kriitika, on vaja teha kriitilisi otsuseid või lähenevad valimised.

"Aga sotsid ja Keskerakond Tallinnas on väga sarnase valijabaasiga. Ka nende valijatõmme omavahel on väga tugev, nii et seetõttu just nendel murdehetkedel on võimalik selles koalitsioonis pingete tekkimine ja uute koalitsioonide formeerumine. Aga täna ma ütleks nii, et hea uudis on see, et Tallinnal on koalitsioonivalitsus, mis tähendab, et see on paremini tasakaalustatud. Ja kui see ühel hetkel muutub mis tahes teises koalitsioonivalitsuseks, seegi oleks hea uudis, aga praegu on nii ja kes on võtnud vastutuse, peavad seda vastutust kandma," rääkis Michal.

Ka Reinaas leidis, et Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonile võib kõigepealt kriitiliseks saada 2023. aasta, kui toimuvad järgmised riigikogu valimised: "Ma arvan, et tähelepanelikult tuleb hakata jälgima 2023. aasta riigikogu valimisi ja nende tulemusi. Et kui miski võiks seal koalitsioonis ebaõnnestuda, siis see, et need riigikogu valimised mõjutavad Eesti poliitikat niivõrd, et see poliitika mõjutus jõuab ka Tallinnasse."

"Aga mis puudutab koalitsioonilepingut, siis seal ei ole minu isiklikul arvamusel ühtegi punkti, mida ei oleks võimalik nende nelja aasta jooksul ära teha. Ja seal ei ole ka ühtegi sellist punkti, mis võiks nende nelja aasta jooksul mingi suurema tüli üles kiskuda. Nii et koalitsioonilepingut lugedes ei ole võimalik ennustada muudkui, et koalitsioon võiks järgmised neli aastat kesta," lisas Reinaas.

Siiski võib koalitsioonile saatuslikuks saada Keskerakonna senise valitsemisstiili jätkumine, lisas Reinaas. "Kui jätkub ikkagi täpselt samasugune Keskerakonna ainuvõim, nagu ta siiamaani oli, ainult et sotsiaaldemokraatide osalusel, siis võib-olla sotsiaaldemokraatide eetiline närv ei pruugi sellele vastu pidada," leidis ta.

Samuti Tallinna volikokku pääsenud Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt ei õnnestunud ERR-il kommentaari saada.