Läti loodab ajutise piiritara üles saada novembri lõpuks

Foto: Olev Kenk/ERR

Läti-Valgevene piirilt saadetakse iga ööpäeva jooksul Valgevene poole tagasi paarkümmend ebaseaduslikku piiriületajat ja eriolukord kehtib seal juba kolmandat kuud. Piiri kiireks väljaehitamiseks on valitsus ette valmistanud eraldi seaduseelnõu. Ajutine tara paikades, kus püütakse kõige enam Lätti tungida, peaks saama paigaldatud selle kuu lõpuks.

10. augustist tänaseni on Läti piirivalve saatnud piirilt Valgevene poole tagasi ligi 2200 inimest,  teisipäeval näiteks ligi paarkümmend. Samas on humanitaarkaalutlustel riiki lubatud 60 migranti ja kinni peetud üle 400 ebaseadusliku siseneja kolmandaist riikidest. Eriolukorda Valgevene piiril on pikendatud 10. veebruarini.

Lätlased reageerisid Poola sündmustele kiiresti – peaminister arutas olukorda Poola ja Leedu valitsusjuhiga.

"Alates ajast, mil valitsus kuulutas Läti-Valgevene piiril välja eriolukorra, on meie piir ööpäevaringselt rangema valve all. Selles töös osalevad mitte ainult meie piirivalve, vaid ka maakaitse ja politsei jõud. Ajutine traattõke on paljudes kohtades juba paigaldatud. Jõus on plaan selle kuu lõpuks traati vedada ka teistesse piirilõikudesse," lausus Läti peaminister Krišjanis Karinš.

Lätil ja Valgevenel on ühist piiri ligi 173 kilomeetrit. Praegu püütakse kiirkorras ligi kahemeetrist traati vedada neisse paikadesse, kus piiriületus kõige reaalsem. Jutt käib 37 kilomeetrist ajutisest okastraattõkkest, millest suurem osa on praeguseks juba paigaldatud. Novembri lõpuks peaks töö valmis olema.

Aed võinuks piiril olla juba varem, kuid pikka aega peeti Valgevenet koostööpartneriks ja kiirustati pigem Venemaa piiri väljaehitamisega. Teine pool on korruptsioonikahtlused ja kohtuasjad, mis on piiriehitust kõvasti venitanud.

Nüüd soovib Läti valitsus töid kiirendada uue, maismaa välispiiri ehitamise seadusega, mis määrab riigiametite täpse vastutusala. Pärast keerulist kaheaastast asjaajamist õnnestus Läti riigil omandada kuus piiriäärset maatükki, mis on hädavajalikud piirirajatiste haldamiseks.

"On erakordselt tähtis, et välispiiri ehitus edeneks ja bürokraatlikke tõkkeid oleks võimalikult vähe. Sestap näeb uus seadus ette, et ehitust ja teisi vajalikke taristuga seotud töid hakkab juhtima komitee, mida juhib siseminister ehk praegu mina," ütles Läti siseminister Marija Golubeva.

Kuigi juba praegu on Läti piirivalvel abiks politsei ja maakaitse organisatsiooni liikmed, teatas Läti piirivalve juht, et seoses sündmustega Poola-Valgevene piiril võidakse nii politseilt kui ka kaitsejõududelt paluda veel täiendavat abi.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: