Perearst Diana Ingerainen märkis, et tema valitsuse tegevusega kriisiajal rahule ei jää.

"Ma ei ole rahul nende asjadega, mis segavad oluliselt minu tööd ja mis oleks olnud etteaimatavad ja maandatavad. /.../ Mulle tundub, et kui oleks vaadatud detailides protsesside sisse, siis oleks tulemus parem. Ma suudaks oma tööd teha kvaliteetsemalt ja tunneks end töö juures paremini," lausus ta.

Ingeraineni sõnul saavad perearstid vaktsineerimisega hakkama, sest see ongi nende töö, kuid kõik muu, mis on perearstide õlule pandud, nagu inimeste läbihelistamine, lisaks probleemid vaktsiinide tellimise ja logistikaga, tekitasid lisakoormust ja stressi.

"Vaktsineerimine on tavaline töö osa ja sellest tehti mingil määral kole koll, mida tagasivaatena ei oleks pidanud tegema. Vaktsineerimistööga saame hakkama, aga see, mis sinna ümber tekkis, see tekitas stressi," ütles ta.

Akadeemik Jaak Aaviksoo hinnangul on viimastel valitsustel nappinud laiemat juhtimiskogemust. "On küll poliitilist kogemust palju, aga laiemat ühiskonna, asutuste ja inimeste juhtimise kogemust on väheks jäänud," ütles ta.

Kommunikatsioon lonkab mõlemat jalga

Riigikontrolli aastaaruandes leidus rohkelt kriitikat kriisijuhtimise ning vaktsineerimise korralduse kohta. Asutuse hinnangul peaks avalikkuse teavitamine valitsuse otsustest olema oluliselt korrastatum.

Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (Salk) juht Tarmo Jüristo märkis, et riigikontrolör Janar Holmi öeldu, et tekkinud on sõnumite kakofoonia, pole vale, kui kriisiolukorras kommunikatsiooni kontrolli all hoidmine pole lihtne ülesanne.

"Hoida sõnumi ühtsust olukorras, kus (valitsuskabineti) laua taga on poliitikud, kõigil omad asjad ajada, on kohutavalt keeruline ülesanne. Ma saan riigikontrolli murest aru, aga minu isikliku kogemuse järgi on seda väga keeruline saavutada," lausus ta.

Aaviksoo märkis, et tegelikult peaks kommunikatsioon ikkagi palju parem olema.

"Kui sul on meeskond kes istub ümber laua ja nad ei suuda end tagasi hoida oma kitsaste poliitiliste huvide väljaelamisest sotsiaalmeedias, see on meeskonnajuhi vastutus," lausus ta.

Teadusnõukoja liige, akadeemik Krista Fischer ütles, et ehk on teadusnõukoja liikmetele algusest peale pandud liiga palju kommunikatsioonikohustusi.

"Ma ei osanud oodata, et nii palju tähelepanu tuleb meedia poolt ja ma pean pidevalt seletama neid asju. Ma olen tundnud vahest, et ma olen üksi, räägin oma parima teadmise järgi jutu ja siis kuulan teise inimese juttu, kas valitsusest või on ekspert, ja ei lange kokku ja tekitab väga palju segadust. Kommunikatsioon on üks asi, kus me ei ole väga hästi õnnestunud. Algselt ei olnudki meil inimest, kes oleks öelnud, kuidas võiks kommunikatsiooni korraldada, millal võiksid sõnumid jõuda ja seda järgiks nii valitsus kui ka teadusnõukoda," rääkis Fischer.

Ingerainen märkis, et perearstide jaoks jäi arusaamatuks ja tekitas palju segadust soovitused küsida perearstidelt maski kandmise ja vaktsiininäidustuste kohta.

"Kuulen, et minge perearsti juurde, tema nõustab selles asjas. Minu arust maski kandmisest vabastab ainult pea puudumine. Sellel ei ole tegelikult terviseseisundeid, et võiks kaaluda, kas maski kanda või mitte. Minu arvates ja arstkonna arvates pole sisulisi põhjuseid, miks ma peaks selle tõendi tegema. Aga kuskilt see info tekib ja siis see inimene pöördub perearsti poole ja eeldab, et ma ütlen jah, ei pea kandma. /.../ Järgmine asi, et pöörduge perearsti poole, kellel on vastunäidustused vaktsineerimisele. Neid sisuliselt ei ole. Siis ma tunnen arstina, et miks mu riik annab mulle ülesande, mida ma ei saa täita," rääkis Ingerainen.

Aaviksoo sõnul on sõnumite virvarris jäänud mulje, et igaüks soovitab mingeid piiranguid, kuigi kompetents selleks puudub. Tema hinnangul peaks piirangute kehtestamine olema ainult poliitikute otsustada.

"Ma oleks isegi nii radikaalne, et ütleks, et ükski teadlane ei tohiks soovitada koole kinni panna. Kui teadlased on jõudnud järeldusele, et koolides levib viirus sellise tõenäosusega, siis see on poliitiline kaalutlusotsus (kas koolid kinni panna)," lausus Aaviksoo.