Kümmekond vaktsineerimata inimest pöördus Tallinna halduskohtusse ja palus kohtumenetluse ajaks väljastada eriluba, et neid koheldaks võrdselt vaktsineeritud isikutega. Osa kaebajatest olid Covidi läbi põdenud rohkem kui 180 päeva tagasi ja osa teadmata ajal, mistõttu kehtivate reeglite kohaselt ei olnud neil kehtivat Covid-tõendit.

Kui halduskohus leidis, et valitsus peab eriloa väljastama, siis vaidlustas valitsus kohtu korralduse ja ringkonnakohus andis õiguse valitsusele, teatas valitsust esindanud advokaadibüroo Ellex Raidla.

Ringkonnakohtust täpsustati, et halduskohtu otsusega võrdsustati esialgse õiguskaitse korras läbipõdenute Covid-tõend vaktsineeritutele väljastatava tõendi kehtivusajaga, mis on üks aasta.

Ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles, et ringkonnakohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et uudse ja eriti ohtliku nakkushaiguse ohu tõrjumisel on põhjendatud lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mille järgi tuleb säärase nakkushaiguse ohtu kohaste meetmetega võimalikul suurel määral vähendada.

"Praeguste parimate teadmiste valguses ei saa väita, et valitsuse valitud meetmed oleksid ilmselgelt ebatõhusad ja põhjendamatud ning et need ei aita üldse taotletavat eesmärki saavutada," märkis ringkonnakohus otsuses.

Ka märkis ringkonnakohus, et kaebajatel on õigus vabaneda vaidlustatud piirangutest, kui nad lasevad ennast vaktsineerida. Kaebusest ja teistest menetlusdokumentidest ei nähtunud kohtule, et kaebajate puhul esineksid mingid vaktsineerimist välistavad asjaolud.

Väide selle kohta, et ka vaktsiini mõju väheneb ajas, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Lisaks märkis kohus, et riik on alustanud tõhustusdooside tegemisega. Seega puudub kaebajatel kohtu hinnangul subjektiivne õigus nõuda, et ka haiguse läbipõdenud isikud peavad saama vähenenud kaitse tingimustes piiranguteta tegutseda.

Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus, et inimeste elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi toimimine on sellised hüved, mille kaitsmine õigustab kaebajate vaba aja veetmise võimaluste piiramist. "Seega kehtestatud piirangutest kaebajatele tekkivad tagajärjed ei ole sellised, mille tõttu tuleb valitsuse korraldust pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks," märkis kohus.

Vaidlus, kas koroona läbipõdenute Covid-tõendi kehtivusaeg tuleks võrdsustada vaktsineeritute Covid-tõendi kehtivusajaga, on endiselt pooleli. Ringkonnakohtu jõustunud määrus puudutas vaid esialgset õiguskaitset, sisuline menetlus jätkub Tallinna halduskohtus. Kohtu hinnangul ei saa hakata vastuolusid erinevate uuringute ja seisukohtade vahel lahendama kiireloomulise esialgse õiguskaitse menetlusega, vaid need leiavad käsitlemist põhivaidluses.

Halduskohtus pooleli ka teine vaidlus

Tallinna halduskohtus on pooleli ka vaidlus, kus taotletakse tühistada valitsuse korraldust nr 212 osas, mis seab haiguse läbi põdenud isikule karantiini vabastuse täiendavaks tingimuseks positiivse PCR-testi või diagnoosi või 180-päevalise piirangu.

Kaebajatel oli möödunud 180 päeva läbipõdemisest möödunud ning seetõttu kehtib neile kohustus jääda karantiini, kui nad puutuvad kokku viirust kandva isikuga, selline nõue aga ei kehti inimestele, kellel on olemas vaktsineerimist kinnitav tõend. Halduskohus andis varasema lahendiga kolmele kaebajale neljast esialgse õiguskaitse. 

Ringkonnakohus nõustus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kolme kaebaja suhtes on põhjendatud, kuid muutis selle pikkust. Ringkonnakohtu hinnangul on õiguskaitse põhjendatud ligikaudu 10 kuu vältel pärast haiguse läbipõdemist, seega kohaldas kohus kaalukat avalikku huvi arvestades esialgset õiguskaitset haiguse läbipõdemisest 10 kuu vältel. 

Ringkonnakohus märkis, et esialgsel hinnangul saab valitsust volitada karantiini kehtestama vaid piiratud ajaks. Praegu ei ole volitusnormis ette nähtud karantiini maksimaalset ajalist kestust või ühe isiku suhtes karantiini kohaldamise maksimaalset sagedust. Nii võib korralduse nr 212 alusel isik olla kohustatud karantiinis olema korduvalt, sõltuvalt haigetega lähikontaktis olemisest. "Juba selline oht karantiini sattuda on demokraatlikus ühiskonnas oluline ja Covid-19 viiruse levikut ja selle kestust arvestades võib volitus olla liiga üldsõnaline," märkis ringkonnakohus.

Kohus märkis, et kui kaebajatele kui haiguse läbipõdenud inimestele kohaldatakse piiranguid intensiivsemalt kui teistele inimestele, kes haigust pole läbi põdenud, kuid on vähemalt sama nakkusohtlikud ja aitavad vähemalt samaväärselt viiruse levikule kaasa, on piirang kaebajate suhtes ebaproportsionaalne.

Neljanda kaebaja kohta märkis kohus, et tema puhul ei ole haiguse läbipõdemise aeg teada. Avalik huvi sellisele inimesele karantiinikohustuse kehtestamiseks laiemalt on seega kohtu hinnangul kaalukam, sest antikehade kontsentratsiooni põhjal ei ole võimalik teha järeldust, kui pikka aega on tema puhul vähetõenäoline raske haigestumine Covid-19 haigusesse.

Ringkonnakohus rõhutas ka, et avalikes huvides on rahvatervise kaitse, mida Covid-19 haigusega nakatunuga kokkupuutumise järel viiruse edasikandmine kahjustab. "Üks inimene saab oma õigusi ja vabadusi kasutada niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teise inimese õigusi ja vabadusi. Inimeste elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine on kaalukad õigushüved," märkis kohus.

Vilu sõnul kehtib esialgne õiguskaitse vaid nende konkreetsete kaebajate suhtes. Kohtuasja sisuline menetlus jätkub Tallinna halduskohtus. 

Taust

Tallinna halduskohus andis 8. oktoobril tehtud kahe kohtumäärusega (kahes kohtuasjas) käimasoleva kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse seitsmele inimesele, kes on esitanud halduskohtule kaebused, milles vaidlustavad Covid-19 haiguse leviku tõkestamiseks valitsuse poolt kehtestatud piiranguid.

Kõik seitse kaebajat on inimesed, kes ei ole Covid-19 haiguse vastu vaktsineeritud, ent on selle haiguse läbi põdenud rohkem kui 180 päeva tagasi ehk teisisõnu isikud, kellele valitsuse korraldusega kehtestatud erinevad piirangud täielikult kehtivad. Kõik nimetatud inimesed esitasid kohtule koos kaebusega SYNLAB Eesti OÜ väljastatud tõendi, mis kinnitab antikehade olemasolu nende veres.

Halduskohus asus seisukohale, et seni kohtule edastatud andmetel puudub mõistlik põhjus kohelda eelnimetatud isikuid teistmoodi kui neid inimesi, kes on vaktsineeritud või kes on tõendatult Covid-19 haiguse läbi põdenud viimase 180 päeva jooksul. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral oleksid need isikud sunnitud kuni asjas tehtava lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni taluma valitsuse korraldusega seatud piiranguid ning sellega neile kaasnevaid tagajärgi ei ole hiljem võimalik heastada. Neil asjaoludel pidas kohus õigeks kohaldada esialgset õiguskaitset ning andis korralduse kohelda neid seitset isikut samamoodi nagu koheldakse valitsuse piirangute kohaldamisel Covid-19 vastu vaktsineeritud isikuid.

Esialgne õiguskaitse on meede, millega kohus saab reguleerida alles vaidluse all oleva olukorra ajutiselt kuni kohtuasjas lõpliku lahendi jõustumiseni, kui see on vajalik selleks, et vältida kaebaja õiguste pöördumatu kahjustamist juba kohtumenetluse ajal ja puudub ülekaalukas muu huvi, mis räägiks sellise esialgse meetme vastu. Esialgne õiguskaitse kehtib üksnes nende isikute suhtes, kelle suhtes seda kohaldati.