Pättidele on tulusamad investeerimispettused, kuid pangakõnedega petetakse rohkem inimesi.

Sel aastal on investeerimiskelmustega kaotanud ligemale 270 inimest kokku 3,4 miljonit eurot. Pangast tulnud petukõnede ohvriks on langenud aga pea 650 inimest, kellelt on kätte saadud 10 kuuga 2,8 miljonit eurot. 

"Ma näen, et lagi ei ole saabumas, need numbrid ainult suurenevad," ütles ERR-ile politseikapten Maarja Punak. Ta rõhutas, et ükski pank ei küsi telefoni teel oma klientidelt PIN-koode ja sellised kõned tuleks kohe lõpetada. Samuti soovitas ta enne investeerimisotsuste tegemist küsida nõu kogenumatelt.

Politsei palub, et neile antaks teada kõigist sellistest juhtumitest, ka ebaõnnestunud pettusekatsetest.

Swedbank teatas eelmisel nädalal, et nende nimel tehakse nüüd uutmoodi petukõnesid, kus vestlust alustatakse eesti keeles. Kas see tähendab, et nüüd peaksid kõik inimesed veelgi valvsamaks muutuma selle suhtes, milliseid kõnesid nad justkui pangast saavad?

Kindlasti. Kui teiega võtab ühendust eesti keelt kõnelev inimene ja väidab, et on pangatöötaja ja annab märku, et sellele kõnele järgneb kõne venekeelselt klienditeenindajalt, sest eestikeelset klienditeenindajat ei ole hetkel saadaval, siis see on uus viis, kuidas üritatakse võita usaldust. Ei tohi lasta ennast sellest eksitada. Igal juhul on tegemist sellesama "kõned pangast" petuskeemiga, mille kaudu üritatakse inimestelt teada saada nende PIN-koode ja siis pangaarved tühjaks teha.

Kui edukad need kõned on olnud, kui palju on Eesti inimestelt raha kätte saadud?

Praegu on seis kohutavam, kui ta oli aasta alguses. 10 kuuga on panga petukõnedega inimestelt välja petetud 2,8 miljonit eurot ja pelgalt oktoobris on kätte saadud peaaegu 750 000 eurot. Need on väga suured summad ja siinkohal on kindlasti oluline, et see teadlikkus jõuaks kõikide inimesteni. Kui sul on sõber, kes ei kasuta näiteks sotsiaalmeediat või on sõber, kes ei jälgi uudiseid, ei vaata telekat, siis palun anna talle teada, et selline kõne, mis tuleb väidetavalt pangast ja mille kaudu küsitakse PIN-koode, on petuskeem ja tuleb kohe katkestada.

Kuigi meil paralleelselt loomulikult toimub ka igasuguseid muid petuskeeme, siis just selle "kõned pangast" puhul me näeme, et need summad on läinud väga suureks. Võrreldava väärtusega on investeerimiskelmused, kus ka näiteks oktoobris oli üle 710 000 euro kahjusid.

Aga vahe on selles, et kui oktoobris oli 171 ohvrit, kes pangakõne kaudu jäid oma rahast ilma, siis investeerimiskelmusesse sattunud inimesi oli 32. Fakt on see, et need telefoni kaudu tulevad petuskeemid jõuavad rohkemate inimesteni ja seega kahjustavad ka suuremat hulka inimesi.

Kas te sellest olete aru saanud, miks oktoobris selline aktiveerumine toimus? Mis see muutus oli?

Tegelikult see drastiline tõus hakkas juba septembris pihta. Kui augustis oli kahju 300 000 euro kandis, siis septembris oli üle 500 000 ja nüüd oktoobris oli üle 700 000 euro. Iga kuu on see summa kasvanud võrreldes eelmise kuuga.

Aga mis seda põhjustab, on lihtsalt see, et kui saadakse aru, et mingi skeem siin riigis toimib, siis neil on mõistlik sellesse panustada. Nad on leidnud meie nõrgad kohad üles ja leidnud need inimesed, kes on valmis enda PIN-koode jagama ja kellelt nad saavad raha välja petta. Kui meie ise nüüd ei reageeri, siis nemad saavad ikka oma tegevusi edasi teha ja minna veel kavalamaks.

Kui praegu kasutatakse seda nii-öelda robotkõnet, mis räägib eesti keeles, siis mine tea, võib-olla järgmiseks nad palkavad Eestist kurjategijaid, kes eesti keeles hakkavad meie inimestega rääkima ja neid PIN-koode küsima.

Kuidas on politseil edenenud nende pättide tabamine?

Praegu on alustatud mitu investeerimispettuse menetlust, mille puhul teame, et niidid viivad välja Ukrainasse, kus selline skeemide tööstus on väga suur. Sinna on palgatud tuhandeid inimesi, kes iga päev tegutsevad selleks, et hoida neid skeeme töös. Samamoodi nende "kõned pangast" juhtumite puhul me kogume informatsiooni, millistest riikidest, millisel viisil neid tehakse, aga seal ei ole ühest skeemi, et need tulevad ühest punktist. Selliste skeemide katsetajaid on erinevaid. Ja neid viise, kuidas kõnesid tehakse, on erinevaid. 

Näiteks pool aastat tagasi oli pigem tavapärasem see, et kõned pangast tulid mingitelt lühinumbritelt, näiteks väidetav Swedbanki klienditeenindaja helistas Telia lühinumbrilt. Inimene võttis vastu, sest ta tundis selle lühinumbri ära. Aga praegu on need ikkagi üldjuhul kõik Eesti mobiilinumbrid. 

Kas neid kõnesid, kus inimesed annavad pettusest teada, aga pole ise rahast ilma jäänud, on rohkem või vähem kui reaalseid pettuse juhtumeid?

Kõhutunde järgi ma ütleksin, et neid teateid on rohkem kui ohvreid. Aga ma usun, et väga paljud ka lihtsalt lõpetavad kõne ega anna sellest kellelegi teada, mis iseenesest ei ole vale, aga meile loomulikult meeldiks, kui inimesed meile teatavad. Siis saame vaadata, kas skeemid on muutunud. Nagu praegu oli uus info, kui inimesed andsid teada, et kõne tuli eesti keeles. 

Mida siis inimene peaks tegema? Kas iga rahateemaline kõne tuleks igal juhul katkestada?

Jah, kõige lihtsam on öelda "ei, aitäh" ja lõpetada kõne. Mida kauem inimene telefonitoru otsas kuulab, mida väljakoolitatud kelm talle räägib, seda suurem on tõenäosus, et ta sinna skeemi lõpuks satub. Vahet ei ole, kas see on investeerimisskeem või "kõne pangast", oluline on, et kui sa saad aru, et sinult soovitakse saada raha või PIN-koode, siis see kõne tuleb lõpetada.

Kas see info jõuab ka teile, et mis raha see on, millest inimesed ilma jäävad? On need pigem kõrvale pandud säästud või kogu raha, mis neil hinge taga on?

Pangakõnede puhul jäävad inimesed ilma sellest rahast, mis neil kontol on.

Aga investeerimispettustega on küll see lugu, et inimesed jäävad ilma ka sellest rahast, mida nad on laenanud. Ehk siis selleks, et saada investeerimisest kõige suuremat tulu, laenatakse näiteks pangast või võetakse kiirlaen ja see pannakse investeerimise fondi, kuid tegelikult läheb see raha kelmidele. See tähendab, et inimene jääb rahast ilma ja peab hakkama ka seda laenu tagasi maksma.