Kiik vaktsiinikahjude fondist: räägime mõnesajast tuhandest eurost aastas
Valitsus on jõudnud kokkuleppele vaktsiinikahjustuste fondi asutamises. Kui fond asutatakse, siis on sealt õigus hüvitist taotleda neil, kellel on vaktsiini tõttu tekkinud kestev tervisekahjustus või töövõimetus.
Tervise ja tööminister Tanek Kiik ütles, et vaktsiinikahjustuste fondi loomist menetletakse koos patsiendikindlustuse süsteemi loomisega.
"Tegemist on kahe mõnevõrra erineva teemaga, kuna patsiendikindlustuse süsteem ehk tervishoiuasutuste kohustuslik vastutuskindlustus tähendab seda, et et inimene saaks hüvitist, kui tal on toimunud mõni raviviga. Vaktsiinikahjude puhul me räägime ravimitootja vastutusest ja sellisel juhul hüvitisest, mida inimene saab, kui konkreetne ravim on olnud tõsise kõrvaltoimega," lausus Kiik.
Vaktsiinikahjude fondi asutamiseks ja patsiendikindlustuse süsteemi loomiseks on vaja muuta erinevaid seadusi, ütles Kiik. Muudatused tahab valitsus esitada ühe paketina.
Vaktsiinide tõsised kõrvalmõjud on Kiige sõnul üliharvad. "Me oleme teinud esmased kalkulatsioonid teiste Euroopa Liidu riikide kogemusi vaadates, näiteks Soome mudelit ja veel 20 Euroopa ja maailma riigi praktikat. Me räägime tõenäoliselt aastas mõnesajast tuhandest eurost, kümnete või äärmisel juhul sadade väga harva esinevate juhtumite puhul," lausus ta.
Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles, et patsiendikindlustuse süsteem koos vaktsiinikahjude hüvitamisega on vajalik.
"Minu arust on vältimatult vajalik, et patsient saaks kiiresti hüvitise – nimetame me seda fondi kuidas tahes, aga hüvitis võiks olla palju laiem kui ainult see, mis puudutab vaktsiine – tegelikult kõiki seda tüüpi negatiivseid või ootamatuid tervisetulemusi, mis meid võivad tabada," lausus Sikkut.
Erakond Isamaa on teinud valitsusele ettepaneku töötada välja eelnõu vaktsiinikahjude hüvitamiseks. Priit Sibul ütles, et Isamaal puudub ülevaade, millist fondi valitsus kavandab.
"Minu meelest praegu teisi tervishoiuga seotud küsimusi või ka küsimusi, mida me pole eelmise 30 aasta jooksul suutnud lahendada või poliitilist kokkulepet leida, et neid praegu kuidagi kompleksselt lahendada ja ära siduda – minu meelest see näitab ainult seda, et sel valitsusel ei ole huvi ei kummagagi tegelda," rääkis Sibul.
Kiige sõnul tahab valitsus saata seadusemuudatused Riigikokku veel selle aasta jooksul.
Toimetaja: Marko Tooming