Vseviov: Lukašenko saab Euroopalt soovitule vastupidise reaktsiooni
Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko saab oma korraldatud hübriidrünnakuga Euroopa Liidult täpselt vastupidise reaktsiooni sellele, mis ta loodab, ütles välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Välisministeeriumi kantsleri sõnul on Lukašenko eesmärk migrantide läänepiirile saatmise hübriidrünnakuga ajada meid toimuva suhtes segadusse, lõhestada ja sundida taganema oma põhimõtetest sanktsioonide ja tema legitimeerimise mõttes.
"Praegu on Lukašenko saanud täpselt vastupidise sellele, mida ta tegelikult lootis: me ei ole segaduses, meie sõnumid on läinud jõulisemaks ja ühtsemaks ning sanktsioonid, millest ta vabaneda püüdis, hoopis karmistuvad," rääkis Vseviov teisipäeval "Vikerhommikus", kommenteerides esmaspäeval ja teisipäeval Brüsselis toimuvad EL-i välis- ja kaitseministrite kohtumist.
Tema kinnitusel töötavad EL-i kehtestatud sanktsioonid. "Aga me peame olema ise kindlameelsed, mitte kaotama närvi ja vaatama, et meie sõnumid oleksid selged – mitte ainult need, mida me suuga välja hääldame, vaid ka need, mida me oma praktilise tegevusega ellu kutsume," rääkis kantsler.
Tema sõnul võib esmaspäevase EL-i välisasjade nõukoguga rahul olla: "Sealt tulid kõik need sõnumid, mida me mõnda aega Eesti diplomaatias oleme taotlenud. Eesti diplomaatia on pingutanud ka selle nimel, et hoida Valgevene tegevus rahvusvahelise tähelepanu all mitte ainult meie liitlaste seas EL-is ja NATO-s – see on iseenesest mõistetav, aga ka ÜRO-s, mille Julgeolekunõukogu liige me parajasti oleme."
Vseviovi sõnul tuleb Valgevene režiimi korraldatud džungliõhustikus käituda vastavalt džungli reeglitele. "Taganeda ei tohi, nõrkust, lõhestatust või segadust demonstreerida ei tohi, aga meie õnneks midagi sellist ka ei ole. Küsimus on selles, kuidas see selgeks teha sellele, kes Minskis neid otsuseid langetab. Ma arvan, et põhiline on see teha selgeks oma reaalsete sammudega, mitte lihtsalt avalduste ja sõnumitega, vaid reaalsete sammudega ja need tulevad," rääkis ta.
Kantsleri sõnul võib Euroopa Liit tegutseda aeglasemalt kui üksikud riigid seda tahaks, aga selle põhjuseks on, et EL on suhteliselt keeruline mehhanism, kus millegi tegemiseks on vaja kõikide nõusolekut. "Aga ma usun, et viimase aja lugu on näidanud seda, et kui me asume tegutsema, siis me tegutseme kindlameelselt," lisas ta.
Lääs jälgib Ukraina ümber toimuvat ja toetab Kiievit
Rääkides Vene vägede koondamisest Ukraina idapiirile, rõhutas Vseviov, et tuleb tegutseda, mitte muretseda: "Me peame pingutama selle nimel, et hoida kõigel toimuval tähelepanu – see on paljude meie liitlaste abil ka päris hästi välja tulnud. Kõige ohtlikum on selline situatsioon, kus tuha all hõõgub midagi väga kuuma, aga kõigi tähelepanu on suunatud kuhugi mujale."
"Eks ka meie oleme õppinud viimastest aastatest: tuleb olla pidevalt valvel ja tuleb ka rääkida avalikult sellest, mida me näeme. Seda me Ukraina osas teeme. Teiseks on oluline tagada liitlaste ühtsus mitte ainult olukorra hinnangu osas, vaid ka selle suhtes, mida see kõik tähendab. Selle nimel me tegutseme," lisas Vseviov.
"Lõppkokkuvõttes on väga tähtis saata sõnumid sellest, et meie toetus, liitlaste toetus Ukrainale on tugev. Ma juhiks tähelepanu hiljutisele NATO avaldusele sel teemal, sellele et Ukraina välisminister oli just nüüd Brüsselis, kus ta kohtus ka EL-i välisministritega, peatselt toimub Idapartnerluse tippkohtumine – need kõik ei ole mitte juhuslikult ritta seatud üritused, vaid suunatud sellele, et anda väga selgelt mõista, et me paneme tähele, mis toimub ja meid ka selles osas, mis Ukrainat puudutab, segadusse ajada ei õnnestu," rõhutas kantsler.
Toimetaja: Mait Ots