Norstati uuringu kohaselt on Keskerakond 21,7 protsendiga valijate seas populaarsuselt teine ning kolmandal kohal 21,6-protsendilise toetusega Reformierakond.

Keskerakonna toetus kasvas nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra, EKRE toetus langes 0,8 protsendipunkti võrra ning Reformierakonna toetus vähenes 0,4 protsendipunkti võrra.

Samal ajal kerkis parlamendivälise Eesti 200 toetus 0,4 protsendipunkti, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus püsis 8,3 protsendil ning Isamaa toetus vähenes samuti 0,4 protsendipunkti.

Keskerakonna toetus on käesoleva aasta kõrgeimal tasemel. Jätkuvalt langustrendis liikuv Reformierakond langes reitingutabelis kolmandaks ning peaministripartei toetus on madalaimal tasemele alates 2019. aasta algusest. 

Politoloog Martin Mölderi sõnul on Keskerakonna toetuse hüppeline kasv võrreldes eelmise nädalaga ning Reformierakonna toetuse jätkuv langus viinud toetuste edetabeli selleks nädalaks seisu, kus Reformierakond on kolmandal kohal.

"Esimesel kohal oleva EKRE toetus paistab olevat stabiliseerunud kuskile 25 protsenti alla ning vahe Keskerakonna ja Reformierakonna vahel on vaid õhkõrnalt Keskerakonna kasuks. Kuid üldiste trendide valguses tuleb siiski tõdeda, et Reformierakond on selgelt nõrgemal positsioonil, samas kui Keskerakond oma jalgealust taas kindlamaks muudab. Peaasjalikult küll siiski mitte-eestlastest valijate seas," märkis Mölder. 

Reformierakonna toetuse dünaamika peegeldab Mölderi sõnul ilmselgelt üldisemat pettumust ja rahulolematust erakonna tegevusega valitsuses. "On näha, et paljude valijate silmis need lootused, mis erakonnale pandi nende opositsioonis oleku ajal alates 2016. aastast ning eriti veel pärast 2019. aasta valimisi, ei ole peaministripartei rolli astumisega realiseerunud. Arvestades ka seda toetuse taset, mis on Reformierakonna juhile Kaja Kallasele peaministrina, on erakond praegu üpriski keerulises positsioonis ning vajab külma närviga juhtimist ning üheselt mõistetavaid töövõite selleks, et praegusest madalseisust suuremate kahjustusteta välja tulla," arutles Mölder. 

Teiste erakondade positsioonid ei ole võrreldes eelmise nädalaga märgatavalt muutunud. "Kuigi Eesti 200 toetus on pärast kohalikke valimisi teinud hüppe üles, näitavad iganädalased tulemused, et see hüpe pikaajalisema kasvuni ilmselt ei vii. Kui nende nelja nädala tulemusi eraldi vaadata, on kahel viimasel nädalal Eesti 200 toetus taaskord olnud samal tasemel, kus ta oli kohalikele valimistele eelnevalt. Seega on pigem oodata, et järgmistel nädalatel näeme Eesti 200 toetuse mõõdukat taandumist," lisas Mölder.