Riigikohus tühistas advokaat Sven Sillarile advokatuuri tehtud trahvi

Riigikohus tühistas vandeadvokaat Sven Sillarile advokatuuri aukohtu poolt tehtud 3500 euro suuruse trahvi.
Riigikohus rahuldas Sillari kassatsioonkaebuse ja tühistas Tallinna ringkonnakohtu ja Tallinna halduskohtu otsused, millega jäeti tema kaebus advokatuuri vastu rahuldamata.
Riigikohus tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas Sillari kaebuse ja tühistas advokatuuri aukohtu 2019. aasta 10. jaanuari otsuse tema trahvimise kohta.
Advokatuuri aukohus tunnistas 2019. aasta 10. jaanuaril Sillari suhtlemiskeelu rikkumise ja advokatuuri aukohtule nõutud tõendite esitamata jätmise tõttu süüdi distsiplinaarsüüteos ja määras talle selle eest 3500 euro suuruse trahvi. Sillar vaidlustas advokatuuri aukohtu otsuse kohtus.
Halduskohus leidis, et advokatuuri aukohtu otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohtu hinnangul on advokatuuri aukohus põhjendatult leidnud, et Sillar rikkus prokuratuuri poolt 2018. aasta 14. veebruaril vahistatud Hubert Hirvele seatud suhtluspiirangut.
Ringkonnakohus jagas samuti aukohtu seisukohta, et kui vabaduspiiranguga isikule on kohaldatud lisapiirangut ning advokaat tulenevalt oma esindaja positsioonist vahendab kirju suhtluspiirangu adressaadi ja tema lähedaste vahel, on advokaat eksinud seadusest tuleneva keelunormi vastu, millega on kahjustatud nii advokaadi kutset kui ka advokatuuri mainet. Selline tegevus on kvalifitseeritav eetikakoodeksi rikkumisena.
Riigikohtu halduskolleegium leidis seevastu, et nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
Advokatuuri aukohus taotles 2018. aasta 19. oktoobri pöördumises prokuratuurilt Sillari büroo jälitustoimingu protokolli, mis aukohtule ka edastati, kuid riigikohtu hinnangul oli see ebaseaduslik.
"Jälitusteabe kasutamine selle kogumise algsest ajendist erineval eesmärgil on võimalik üksnes siis, kui selleks esineb ülekaalukas avalik huvi ja sellest lähtuvalt on seaduses sätestatud selge õiguslik alus. Advokatuuri aukohtumenetluses jälitusteabe kasutamiseks õiguslikku alust ei ole," tõdes riigikohus.
Aukohus heitis Sillarile ette ka advokatuuri seaduse sätte rikkumist, mille järgi on advokaat kohustatud aukohtu nõudel esitama aukohtule tema käsutuses olevad tõendid.
Riigikohus märkis, et kuna aukohus on Sillarile distsiplinaarkaristust määrates just selle kohustuse rikkumisele selgelt tuginenud, siis ei saa välistada, et see rikkumine mõjutas distsiplinaarsüütegude kogumi eest määratud trahvi suurust. "Seega on kõnealune kaalutlusotsus õigusvastane ja see tuleb tühistada," märkis riigikohus.
Keskkriminaalpolitsei leidis 2018. aasta aprillis toona kuritegeliku ühenduse juhtimises kahtlustatava Hubert Hirve kodu läbiotsimisel tema abikaasa käekotist kirjad, mis too oli talle advokaat Sillari abiga saatnud. Kirjad sisaldasid lisaks isiklikele asjadele ka juhiseid äride juhtimiseks. Sellele järgnes ka läbiotsimine Sillari büroos, kust leiti veel tema kliendi kirjavahetust.
Allikas: BNS