Prokuratuur: me ei anna kogunemistele, sõnavõttudele moraalseid hinnanguid

Koroonapiirangute vastane meeleavaldus Vabaduse väljakul.
Koroonapiirangute vastane meeleavaldus Vabaduse väljakul. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Prokuratuur ei alustanud kriminaalmenetlust Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhataja Varro Vooglaiu ja EKRE esimehe Martin Helme suhtes Tallinnas Vabaduse väljakul 23. oktoobril toimunud meeleavaldusel kõlanud sõnavõttude pärast ning kinnitas, et ei anna kogunemistele ja sõnavõttudele moraalseid hinnanguid.

Riigiprokuratuuri saabus 1. novembri Lääne-Tallinna keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja Andres Korgilt kuriteokaebus, milles Kork palus alustada kriminaalmenetlust Vooglaiu ja Helme suhtes seoses nende sõnavõttudega 23. oktoobril Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel ja ka sotsiaalmeedias.

Kaebaja Korgi hinnangul on Vooglaid ja Martin Helme oma sõnavõttudega toime pannud kuriteod ehk massilise korratuse organiseerimise ja ettevalmistamise ning kutsunud selles osalemisele, samuti katses kutsuda esile Eesti Vabariigi vastu vägivaldset tegevust.

Kork märkis on kuriteoavalduses, et mitme tuhande inimese osalusega meeleavaldusel kutsus Vooglaid üles "massilisele kodanikuallumatusele" ning Helme kutsus üles Eesti Vabariigi korraldusi eirama ning skandeeris "maha Kaja Kallase valitsus".

Korgile ei meeldinud Vooglaiu sõnavõtt, milles too avaldab avalikult arvamust vaktsineerimiskohustuse ja vaktsiinipassi kohta, öeldes, et nende sundus peab lõppema.

"Vooglaid annab hinnangu selliste kohustuse mõjudest inimeste töökohtadele, muudele õigustele ja vabadustele. Ta peab seda valitsusepoolseks kuritegelikuks tegevuseks ning apartheidi režiimiks. Ta viitab õiguskantsleri seisukohtadele ja leiab, et see on vastuolus põhiseadusega. Kõnes kutsub ta inimesi üles kodanikuallumatusele, kuid sealjuures rõhutab, et on teadlik karistusõiguslikust vastutusest ega kutsu seetõttu kedagi üles rahutustele, korratustele ega vägivallale, vaid rahumeelsele ja väärikale, ent kompromissitule suhtumisele valitsuse korraldustesse seoses sundvaktsineerimisega. Sõnavõtu on võtnud kokku ka väljaanne Objektiiv," sedastas Kork kuriteoteates.

Kork polnud ka rahul Martin Helme sõnavõtuga meeleavaldusel.

Kork kirjeldas kaebuses, et Martin Helme hinnangul rikub valitsus inimeste põhiseaduslikke õigusi ja võtab endale õigusi, mis ei ole seadusega lubatavad. "Ta ütleb, et selline valitsus ei saa jätkata ning korrutab koos rahvaga: "Maha Kaja Kallase valitsus!". Viimast korrati mitu korda. Samad Martin Helme seisukohad on kajastatud ka teistes avalikult kättesaadavates allikates," kirjutas kaebaja.

Prokuratuur kuriteotunnuseid ei tuvastanud.

"Kuriteokaebusest ja selle lisadest ei nähtu ühtegi asjaolu, millised annaks aluse kahtlustada kaebaja poolt välja toodud kuritegude toimumist. Kaebuses mainitud isikutel puudub kuriteokaebuse lisaks olevate materjalide põhjal tahtlus sooritada kaebaja välja toodud kuritegusid, mida kinnitavad kaebaja viidatud materjalid," märkis prokuratuur.

"Tegemist on Martin Helme ja Varro Vooglaiu poolt meeleavaldusel avaldatud isiklike seisukohtadega, millest pole prokuratuuri hinnangul mingil viisil tajutav kuriteoavalduses kirjeldatud tegude toimepanemise tahtlust. Nõnda pole mõeldav, et kõnealustel sõnavõttudel oleks riigi sisemise julgeoleku, põhiseadusliku korra või avaliku korra jämeda rikkumise potentsiaal, kuivõrd mõlemad isikud on oma sõnavõttude raames selle ka otsesõnu välistanud," märkis prokuratuur.

Prokuratuur lohutas kaebajat, et mõnikord tõesti ei saa karistusõigusliku tahtluse hindamisel lähtuda ainult inimese sõnadest, vaid seda tuleb sisustada muuhulgas ka läbi tema tegude. "Praegusel juhul oli aga nii Martin Helme kui ka Varro Vooglaiu käitumine kooskõlas nende öeldud sõnadega," kinnitas prokuratuur.

Prokuratuur kinnitas kaebajale, et prokuratuur ei anna erinevatele kogunemistele ja sõnavõttudele moraalseid ja eetilisi hinnanguid.

"Eesti Vabariigis kehtib vastavalt põhiseadusele sõna- ning kogunemisvabadus ning isikutel, kes osalesid meeleavaldusel, on õigus väljendada oma meelsust ja seisukohti ka olukorras, kus sellised seisukohad ei pruugi teistele inimestele olla meelepärased," sedastas prokuratuur.

"Olukorras, kus pole tuvastatav isikute tahtlus sooritada kaebuses märgitud kuritegusid, vaid nähtub sõna- ja kogenemisvabaduse teostamine, pole prokuratuuril seadusest tulenevat õigust alustada kriminaalmenetlust. Eelpool toodust lähtuvalt tuleb kriminaalmenetlus jätta alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu," märkis prokuratuur.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: