Analüütik: palgakasv saab veelgi hoogu juurde

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kolmandas kvartalis kerkis keskmine brutopalk 7,8 protsenti 1553 euroni. Viimati oli kiirem kasv 2019. aasta kolmandas kvartalis, kui palgad kerkisid 8,2 protsenti. Analüütikute hinnangul saab palgakasv veel hoogu juurde.

Kriisi ajal palgad küll ei langenud, kuid kasv oli tunduvalt väiksem - halvematel aegadel üks kuni kolm protsenti kvartalis, vahendas "Aktuaalne kaamera". Viimased kvartalid on toonud taas suurema kasvu. Seejuures usuvad analüütikud, et kasv saab hoogu veelgi juurde ja varsti näeme rekordeid.

"Meie enda prognoosid on sellised, et läheb veel kiiremaks. Järgmiseks aastaks ennustame 8,5-protsendilist palgakasvu, mis oleks viimase 15 aasta kõige kiirem kasvutempo," rääkis SEB ökonomist Mihkel Nestor "Aktuaalsele kaamerale".

Eriti kiire on palgakasv olnud viimastel aastatel neis sektorites, kus töötasu niigi kõrgem.

"Kui keskmine palk viimase viie aasta jooksul on kasvanud ligi 40 protsenti, siis IT-sektoris on see kaugelt üle 50 protsendi. Ja kui palju eurodes siis võidetud on, sellest rääkimata. Ja tundub pika plaani puhul, et võitnud on enim pigem juba hästi makstud sektorid, kus konkurents tippspetsialistide pärast on terav ja kus on kõige rohkem üleostmisi," selgitas Nestor.

Ärikonsultatsiooni ja tarkvarafirma Nortal Eesti tegevjuht Ats Albre tunnistab, et tööjõudu on IT-sektoris üha raskem leida ning see on tinginud ka kiire palgatõusu.

"Meil on mingis mõttes positiivne probleem, et nõudlus on sektoris väga suur. Hiljutised uuringud näitavad, et viie-kuue aasta pärast võiks meil sektoris veel vähemalt 15 000 inimest lisaks töötada. See tähendab, et 2000-3000 inimest aastas on vajadus IT-sektoris, aga reaalselt tuleb ülikoolidest oluliselt väiksem number," rääkis Albre.

Tema hinnangul jätkub kümne protsendi kanti ulatuv palgatõus veel vähemalt pool aastat.

"Paraku see tähendab järjest rohkem, et IT-ettevõtted ja ettevõtted, kes IT-teenust vajavad, vaatavad järjest rohkem Eestist väljapoole. Arenduskeskused ei tule enam Eestisse, vaid liiguvad ka väljapoole, sest siit on liiga keeruline tööjõudu saada," selgitas Albre.

Nestor usub, et esimesena hakkab palgaralli kimbutama tööstussektorit ja eeskätt just tööjõumahukaid ettevõtteid, mis pole investeerinud tootmise kaasajastamisse.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: