Analüütik: lähikuudel hinnad kasvavad veel, aeglustumine tuleb kevadel

Foto: ERR

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et lähikuudel kasvavad hinnad edasi, kuid aeglustumine tuleb järgmise aasta teises kvartalis.

Kas on võimalik prognoosida, kui kaua hinnatõus jätkub?

Hindade tõusu taga on olnud peamiselt energia kallinemine ja meie prognoosi järgi peaks energiahinnad olema kõrgel tasemel kuni kevadeni, kui kütteperiood läbi saab. Selle tõttu me eeldame ka seda, et hinnatõus peaks aeglustuma järgmise aasta teises kvartalis. Lähikuudel võime näha isegi kõrgemaid hinnakasve kui siiani näinud oleme.

Septembris oli viimase 13 aasta suurim inflatsioon - 6,6 protsenti. Kui suureks teie hinnangul need numbrid võivad minna kõige pessimistlikuma prognoosi järgi?

Meie põhistsenaariumis näeme, et hinnatõus võiks lähikuudel jääda seitsme protsendi kanti või tõusta natukene üle selle, aga järgmise aasta kevadel hakkab hinnatõus aeglustuma. Aasta kokkuvõtteks me prognoosime umbes neljaprotsendilist hinnatõusu ja järgmisel aastal peaks hinnakasv aeglustuma kolme-nelja protsendi vahele.

Ja on lootust, et suvest pöördub tagasi langustrendi?

Järgmise aasta teises pooles me ootame endiselt hindade tõusu. Kuigi energiahinnad võivad hakata langema, siis on mitmed teised kaubad ja teenused, mis jätkavad kallinemist.

Kuidas see mõjub leibkondadele ja kuidas see mõjub ettevõtetele? Kes saavad kõige tugevamalt pihta?

Kui me vaatame keskmist tarbijat, siis keskmises peres ei ole energiakulude osakaal pere eelarves nii suur ja tarbijaid aitab ka see, et keskmine palk, ka pensionid on kasvanud umbes samas tempos nagu hinnad praegu. Aga on loomulikult inimesi, kelle palk ei ole kasvanud ja nendel on kindlasti keerulisem.

Kas seda hirmu ei ole, et järjest suurem hulk inimesi või perekondi langeb toimetuleku piirimaile? Hinnatõus on küll valus, aga see elatakse üle?

Meie näeme praegu küll, et hinnatõus ei ole keskmist tarbijat oluliselt heidutanud. Kui me vaatame ka oma panga kaardimaksete käibeid või näiteks jaemüüginumbreid, siis need kasvavad endiselt tugevalt.

Aga ettevõtete puhul?

Ettevõtete puhul samamoodi energiakulude osakaal eelarvetes on isegi väiksem. Eesti keskmisena on see isegi kolme protsendi juures. Aga on ettevõtteid, keda see energiahindade tõus mõjutab olulisemalt, näiteks energeetikatööstus, mõned tööstusettevõtted, näiteks paberi- ja tselluloositööstus või ka maanteetransport.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: