Arendajad rajavad Tallinnasse üha enam üürimaju
Elamispindade kättesaadavus Tallinnas tulevikus halveneb, usuvad eksperdid. Ettevõtjad valmistuvad selleks, arendades Tallinnas üürimaju ja üürikortereid. Kuigi niiviisi kiiresti ei rikastu, tagab see siiski ettevõtetele stabiilseks rahavoo.
Kinnisvaraettevõte Lumi Capital on investeerinud Tallinna üürimajadesse ligikaudu 200 miljonit eurot. Manufaktuuri tänaval on neil koostöös LHV pensionifondidega rajatud 127 korteriga üürimajad tegutsenud juba pea kolm aastat. Tallinnas on ettevõttel valmimas lähiajal veel majad Aiandi ja Päevalille tänaval kokku 264 korteriga. Balti riikide peale kokku on nende portfellis aga 2000 korterit, millest 500 on veel arendamisel.
Lumi Capitali ärijuhi Reeli Simsoni sõnul on Manufaktuuri kvartali 127 üürikorterit kogu aeg inimesi täis ning üürnike huvi on suur.
"Kui vaatame seda, et mida kinnisvarahinnad üldse on teinud viimasel ajal, siis kindlasti on neid inimesi, kelle jaoks kas neile ei tundu otstarbekas või kel pole võimalust eluaset soetada. Kindlasti üürimajas elamine pakub sedasama kindlustunnet kodu näol, nagu seda on kodu omamine või pangalaenuga ostmine," ütles Simson.
Kinnisvarafondide ettevõtja Efteni esimesse üürimajja Kadaka puiesteel kolivad üürnikud sisse veebruariks. Efteni tegevjuht Viljar Arakas ütles, et Tallinnas on kaks projekti veel eelläbirääkimiste faasis. Üürimajade portfellis võiks tema hinnangul olla igas Balti riigis tuhatkond korterit. Eesti korteritest paikneks valdav osa just pealinnas.
"Ehitushindade kiire kasv teeb kindlasti meile selle saavutamise oluliselt raskemaks. On täiesti selge, et üürihinnad ei ole nii kiiresti kasvanud, kui seda on teinud ehitushinnad. Nagu me ka teame, siis elukondlik üüriäri on nagunii oluliselt madalama marginaaliga äri, kui seda on äripindade väljaüürimine. Siin on olnud palju selliseid keskkonnast tulenevaid väljakutseid, millega me praegu tegeleme," ütles Arakas.
Arakas lisas, et üürimaja tasuvusaeg on arvatavasti kuskil 17-18 aastat ning see sõltub üürihindadest. Potentsiaali on valdkonnas aga palju.
"Elukondlik üüriäri näiteks arenenud Euroopa pealinnades on üks olulisemaid kohaliku omavalitsuse ja mõnikord isegi üleriigilise valitsemise teemasid. Näiteks vaatame kas või Saksamaa uut koalitsiooni, kes on teinud otsuse ehitada igal aastal juurde 400 000 uut eluaset. Eluasemete defitsiit ja sellega eluasemete hinna kallinemine ja kättesaamatuks muutumine noorele põlvkonnale on väga terav probleem. Meil seda veel sellisena ei tunta, aga olen täiesti kindel, et mõne aasta või paari valimistsükli pärast on see üks olulisemaid teemasid, millest enne kohalike omavalitsuste valimisi räägitakse nii Tallinnas kui ka teistes Eesti suuremates keskustes," sõnas ettevõtja.
Kinnisvarakooli koolitaja Tõnu Toompark nõustus temaga. Ta ütles, et elamispindade kättesaadavus on Eestis praegu veel hea, kuid inimeste ostujõud on halvenemas. Seetõttu pööratakse aina enam pilk üürituru poole.
"Kui tullagi niisugusele Eesti mikrotasemele tagasi, siis professionaalsete hallatavate suurte üürimajade turuletulek on ülipositiivne. Suurt maja ei saa kuidagimoodi ilma majandada, kui seal tuleb korralikku teenust pakkuda ja see võiks olla mõõduvahend teistele üürileandjatele, millist teenust peab pakkuma. Kuskil pannakse suund parema kvaliteedi nimel paika," sõnas ta.
Lisaks Lumile ja Eftenile on üürimajad Toompargi sõnul olemas ka kinnisvaraarendajal Scandium. Üürikorterid on ka Larsenil ja Koduinglil. Toompark ütles, et elamispindade investeeringu pluss on madal riskantsus - turg on lai ning küll üürniku kuskilt ikka leiab. Kuna risk on väike, siis on aga ka tootlikkus madalam.
Toimetaja: Merilin Pärli