Olavi Lepp tõdes "Esimeses stuudios", et energiahindade tõus on uus reaalsus. "Me peame arvestama sellega, et meil tänaseks on tõusnud põhimõtteliselt nii bensiini- kui ka diislihind, meil on üles läinud gaasihind, meil on üles läinud elektrihind laiemalt ja näeme, et kaugküttehinnad on alles tõusu alustamas mõnel pool, enamikus kohtades on ta juba kooskõlastatud, aga see arve tuleb ka veel tasuda. Nii et siin on ainult halbu uudiseid pigem lähiajal tulnud ja tulemas," rääkis ta.

Lepa sõnul energiahinnad ettevõtete konkurentsivõimet veel ei mõjuta. Pigem võib raskemalt mõjuda tööjõuprobleem.

"Kui mõelda, millised on põhilised komponendid, mis on tõusnud, siis need on energiaallikad. Aga need on läinud vähemalt Euroopas kõigil samas suunas. Kui me konkureerime Venemaa või Hiinaga, siis seal on teatud eelis energiakandjate osas, aga samas tekivad transpordi- ja mingid kvaliteediprobleemid nagu me teame. Teine on tööjõud, mis on üsna kõrges tõusus Euroopas ka, aga Eestis eriti. See võib-olla lööb ettevõtjaid isegi rohkem, et kas tal on see töötaja olemas, kes seal midagi teeb. Ja siin on veel mõned komponendid, toorainete kättesaadavus, aga see on kõigil sama. Nii et ütleme, et konkurentsivõimet, ma arvan, energia veel ei löö sellepärast, et teised konkurendid on samas olukorras," rääkis ta.

Kõrgeid energiahindu saaks Lepa hinnangul ohjeldada valitsus.

"Ilmselgelt ei ole tegemist klassikalise vabaturumajandusega. Meil on siin päris palju moonutusi - on geopoliitilisi moonutusi, on meie enda keskkonna säästmise soovid ja seeläbi CO2 kvoodi loogika, mis on teinud selle turu teistsuguseks kui ta oleks võib-olla vabal turul. Seetõttu võib-olla pigem küsimus on see, et kui see on poliitiliselt reguleeritud turg, siis ilmselt ka lahendused on kuskil poliitikute käes," kommenteeris ta.

Valitsuse senised sammud, näiteks võrgutasu osaline kompenseerimine, ei ole Lepa arvates tõhusad.

"Ma saan aru, et see tuli kõigi jaoks natuke ootamatult, seetõttu hinnangus tuleb ka seda meeles pidada, et võib-olla kiireid lahendusi oli raske kohe teha. Igaüks võib vaadata oma elektriarvet. /.../ Seal on selgelt ju näha, et umbes 80 protsenti, vähemalt minul, on seal ikkagi energiahind. Kui me võrgutasudega midagi teeme, siis see on ikkagi väike osa arvest. Ja võib-olla see läks selles mõttes minu poolt vaadates natuke liiale, et mina sain kümme eurot soodustust võrgutasudelt ja ma ei osanud sellest kuidagi ülemäära suurt rõõmu tunda. Muidugi on tore, kui ma saan kümme eurot, aga mul oleks palju parem meel olnud, kui keegi teine oleks saanud selle kümme eurot ja oma arve võib-olla selle võrra väiksemaks," rääkis Lepp.

Tema hinnangul peaks valitsus toetusi täpsemalt sihtima. "Ma arvan, et iga toetusega on see, et peaks läbi mõtlema, kellel seda vaja on. Sest siin on tegelikult võib-olla hoopis kuskil mõni ettevõtja, keda peaks toetama, sest muidu meil kõigil on järgmisel hetkel toidupoes väga suured probleemid arve tasumisel."

Kiires majanduskasvus on nii ohte kui ka võimalusi

Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis 8,6 protsenti. Lepp näeb kiires kasvus nii võimalusi kui ka ohte.

"Oht on selles, et igasuguse kiire kasvuga võivad tekkida igasugused mullistused. Sellega peaaegu alati kaasneb inflatsiooniprobleem vähemalt osale ühiskonnast. Aga teistpidi on ta võimalus - kui asjad kiiresti kasvavad, siis on võimalik kellelgi oma äri kiiresti kasvatada," selgitas ta.

Kuigi osad analüütikud prognoosisid isegi kiiremat kasvu, tuleb Lepa sõnul kuskil mõistlik piir ette. Ta lisas, et võrredes tänavuse kasvuga järgmise aasta kasv nii kõrge ilmselt ei ole.

"Meil on maja sees ka käinud läbi jutt, et võib-olla me näeme kümneprotsendise kasvu ka ära. Aga võtame siis rahulikult. Möödub 12 kuud ja see on uus tase ja siis on kasv null. Kui sa ühele platoole jõuad, siis edasi on sealt juba raskem minna. 8,7 protsenti on väga suur kasv."

Majutus- ja toitlustussektor, mis on koroonakriisi ajal enim kannatanud, jääb 15 protsenti maha kahe aasta tagusest tasemest. Lepp selgitas, et kuna majutus sõltub turismist ja viimane pole taastunud, siis ei ole majutusettevõtete seis tõepoolest kiita. See omakorda laieneb ka meelelahutusele ja toitlustusele.

Ta töötlev tööstus on statistikaameti andmeil aeglasemalt taastunud. Lepa sõnul sõltub olukord sektorist ja tema on pigem näinud tööstusest julgustavaid signaale.

"Aga tööstusel on raske pigem energiahindade ja muudest sellistest asjaoludest tulenevalt," lisas ta.

Muret tekitab Lepale inflatsioon. "Kui ma pean ütlema ühe asja, mille peale me teeme oma stressiteste ja mõtleme oma portfellile, et kuidas ta vastu peab, kuidas kliendid vastu peavad, siis see on inflatsioon kogu oma laiuses," märkis ta.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 15 protsenti rohkem ning samal ajal väljastati oktoobris Eestis rekordilises mahus eluasemelaene ja pankade eluasemelaenuportfell kasvas viimase kümne aasta kiireimal tasemel.

Lepa sõnul praegu otsest majandusmulli lõhkemise ohtu pole. "Vahetult praegu ei näe. Kuni meil on tööhõive väga kõrgel, inimeste palgad kasvavad, siis tegelikult seda otsest põhjust ei paista."