Läti juhid ootavad NATO-lt suuremat esindatust Balti riikides
NATO võiks veelgi suurendada oma esindatust Balti riikides, ütlesid Läti juhid Riias viibivale NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile ja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile.
See, et Euroopa Komisjoni president ja NATO peasekretär on koos Riias, näitab, et nii Euroopa Liit kui ka NATO mõistavad ja toetavad Balti riike. Nii need visiidid kui ka teisipäeval Riias algav NATO välisministrite kohtumine toimuvad Läti jaoks sümboolsel ajal, sest seal peetud NATO tippkohtumisest möödus just 15 aastat, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meie kaitsekulud moodustavad 2,36 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on rohkem kui paljudes teistes riikides. Osaleme NATO missioonidel. Siin, Lätis asub NATO lahingugrupp, millesse kuulub üheksa rahvuse esindajaid," kõneles Läti president Egils Levits.
Kuid Läti juhid leiavad, et üha keerulisemaks muutuvat rahvusvahelist olukorda ja suurenevaid ohte arvestades võiks NATO heidutus Balti riikides olla senisest suurem.
"Kutsume NATO-t suurendama oma kohalolekut Balti riikides. Meie meelest oleks see üha keerulisemaks muutuvas olukorras õiglane ja mõistetav," ütles Läti peaminister Krišjanis Karinš.
Teist päeva Riias viibiv NATO peasekretär Jens Stoltenberg on NATO esindatust Balti riikides kommenteerinud juba kahel pressikonverentsil, ta käis ka Adaži baasis ja NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuses.
"Viimaste aastate jooksul on siia koondatud suurimad ühendatud jõud alates külma sõja lõpust. Balti riikides ja Poolas asub neli lahingugruppi," sõnas Stoltenberg.
Kuid muutuv maailm muudab ka NATO-t ja koostamisel on uus strateegiline kontseptsioon. Just Riias arutlevad NATO välisministrid selle üle esimest korda põhjalikumalt.
"Peame strateegilist kontseptsiooni uuendama. Näiteks praegu kehtiva variandi järgi on Venemaa meie strateegiline partner. See on vastu võetud enne, kui Venemaa sisenes Ukrainasse ja annekteeris osa sellest - Krimmi. Hiinast pole seal üldse juttu. Ja uutele väljakutsetele nagu hübriid- ja küberrünnakud ning kliimamuutused pole tähelepanu pööratud," kõneles Stoltenberg.
Kas ja kuidas toetab Euroopa Liit oma idapiiri kindlustamist, on teine teema, mis Lätis paljusid huvitab.
"Oleme piiri kaitsmisega seotud Euroopa Liidu rahastust suurendanud Läti, Poola ja Leedu jaoks kolm korda - 200 miljoni euroni sel ja järgmisel aastal," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Riiga on oodata ka USA välisministrit Antony Blinkenit, kes enne NATO kohtumise algust kohtub eraldi ka Läti juhtidega.
Toimetaja: Merili Nael