NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas liikmesriikide välisministrite kohtumise järel Riias, et igasugusel agressioonil on Venemaa jaoks kõrge hind, sealhulgas sanktsioonide näol, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Peame olema tähelepanelikud ja vältima pingete tõstmist. Ministrid väljendasid selgelt, et Venemaa agressioonil on kõrge hind ning sellel on Venemaale tõsised poliitilised ja majanduslikud tagajärjed," rääkis Stoltenberg.

Venemaa süüdistas aga Ukrainat pingete kruvimise eest, öeldes, et vägede liigutamine piiri lähistel on Moskvale oht.

"Ukraina relvajõud suurendavad kohalolekut, peamiselt soomusmasinaid ja isikkoosseisu. Mõningate hinnangute järgi on Ukraina kontingendi suurus
konfliktialal 125 000. See on pool Ukraina relvajõust," ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.

Riiga kutsutud Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba lükkas süüdistuse tagasi, öeldes, et kui Ukrainal on probleem, siis on kogu NATO idatiival probleem.

"Venemaa tahab nõrka Ukrainat. Ukraina kaitsevõimekuse tugevdamise abi tähendab ka Venemaa tagasihoidmist. Me ei plaani pealetungi. Oleme pühendunud konflikti poliitilisele lahendusele," rääkis Kuleba.

Venemaa president Vladimir Putin kurtis, et riigi julgeolekumuresid ei kuula NATO-s keegi. Ta kordas korduvalt ümberlükatud väidet, justkui oleks Kremlile paarkümmend aastat tagasi antud suusõnaline lubadus NATO mittelaienemise kohta.

"Dialoogis USA ja tema liitlastega rõhutame erikokkulepete viimistlust, mis välistaks NATO igasuguse edasiliikumise itta ja relvasüsteemide paigutamise, mis ohustab meid läheduse tõttu Venemaa territooriumile. Teeme ettepaneku
alustada põhjalikke kõnelusi. Tahan rõhutada, et meil on vaja juriidilisi garantiisid, sest meie lääne kolleegid ei ole täitnud suulisi kohustusi selles küsimuses," sõnas Putin.

NATO peasekretär lükkas ettepaneku otsustavalt tagasi. "Ainult Ukraina ja NATO 30 liiget otsustavad, millal Ukraina on valmis NATO-ga liituma. Venemaal ei ole vetoõigust. Venemaal pole sõnaõigust. Venemaal pole õigust kehtestada mõjusfääri, soovides oma naabreid kontrollida," vastas Stoltenberg.

Pingeid arutavad neljapäeval USA välisminister Antony Blinken ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Stockholmis. Blinken süüdistas Venemaad plaanis destabiliseerida Ukrainat siseriiklikult ja sõjalise operatsiooniga.

"Venemaa on viimastel nädalatel kasvatanud võimalikku sõjalist tegevust Ukrainas, sealhulgas paigutades kümneid tuhandeid lisasõdureid Ukraina piiri lähistele. Lisaks oleme täheldanud suurt, rohkem kui kümnekordistunud aktiivsust sotsiaalmeedias, kus Ukraina vastane propaganda on jõudnud samale tasemele, mida viimati nähti Venemaa invasiooni eel Ukrainasse 2014. aastal," ütles ta.