Sisserändajate meelispaigad Euroopas on Saksamaa ja Prantsusmaa

Ajutise piiritõkke rajamine.
Ajutise piiritõkke rajamine. Autor/allikas: Kaitseministeerium

Enim Euroopa sisserändajaid suunduvad Saksamaale ja Prantsusmaale ning nad tulevad Süüriast ja Afganistanist, selgitas rändeekspert Kert Valdaru. Rändajatele aga antakse vastakaid signaale.

"50 protsenti pagulastest, kes varjupaika taotlevad, lähevad Saksamaale ja Prantsusmaale," ütles Valdaru "Terevisioonis".

Ta tõi välja, et paljud inimesed lähevad Hispaaniasse, Itaaliasse ja Kreekasse, kuid viimase kahe populaarsus hakkab langema: "Kuna Afganistanis on tulemas ärevad ajad ja Euroopasse sisseränne jätkub, on afgaanid läinud väga palju just Belgiasse ja Austriasse ja see tõstab need riigid mingil hetkel ettepoole."

Prantsusmaa ja Saksamaa populaarsuse põhjustena tõi Valdaru välja riikide hea kuvandi ja kõrge elatustaseme ja hea majandusarengu.

"Kindlasti mängib oma rolli ka kogukondade ees olemine: kui ikka oma rahvusest inimesed on ees, siis on, kuhu minna ja kus nullist alustada," tõi Valdaru välja veel ühe olulise põhjuse.

Põhiliselt on viimase aasta jooksul Valdarusõnul põgenikud Euroopasse saabunud Süüriast, Afganistanist ja Iraagist: "Augustis juhtus pärast seitset aastat selline huvitav asi, et Afganistanist pärit inimesed on esitanud enim esmaseid varjupaiga taotlusi Euroopa Liidus."

Valdaru tõi välja, et kuigi koroonakriisi ajal vähenes varjupaigataotluste arv oluliselt, siis nüüd on see taas saavutamas kriisieelset olukorda.

"Kui muidu oli neid kuus umbes 50 000, siis mingil hetkel langes see lausa 10 000 peale. Täna näeme, et oleme tõusmas Covidi eelsele ajale," sõnas ta. "Öeldakse, et väga sai pihta just Lõuna-Ameerikast tulenev ränne."

Kuigi ka Ukrainast tuleb Euroopasse väga palju põgenikke, siis nende inimeste huvid on Valdaru sõnul teistsugused: "Nemad tulevad teise rände raames, näiteks tööränne."

"Kuigi me meedias oleme harjunud lugema pagulasrändest, siis tegelikult Euroopasse tullakse elamislubadega tunduvalt rohkem just töötamiseks, õppimiseks või pere juurde. Aastas antakse esmaseid elamislubasid kuskil kolm miljonit. Samal ajal varjupaigataotlusi oli 633 000."

Ukrainlased moodustavad Valdaru sõnul 25 protsenti kõigist elamislubade saajatest.

Aastas kasvab võõraste kogukondade arv Euroopas umbes miljoni võrra. 2020. aastaks oli see jõudnud 23 miljonini.

Valdaru tõi välja, et ehkki Euroopas mõistetakse, et tuleb pidurdada sisserändajate arvu, aga ei teata, kuidas seda teha ning seejuures antakse rändajatele ka vastakaid signaale.

"Teame, et tuleb tegeleda lähteriigis heaolu ja turvalisuse kasvatamisega, et inimene ei tahaks ära tulla, aga kuidas seda teha – sellele retsepti ei ole leitud," selgitas Valdaru.

"Kõik teavad seda, et peame kaitsma oma piiri, alles hiljuti oleme hakanud rääkima, et võib-olla see müüri ehitamine on üks lahendus. Teame, et väga oluline on kiire menetlus, et suudame aru saada, kas tegu on varjupaiga taotlejaga, kui ei ole, siis saadame ta välja. Täna on Euroopas umbes 800 000 taotlust läbi vaatamata."

"Mis kõige olulisem, me peaksime suutma ise eurooplastena tasakaalu viia oma veendumuse, hoiaku ja käitumise. Me kohati saadame välja signaali, et tulge Euroopasse, me saame teiega hakkama, aga siin sees olles me ju näeme, et me väga sageli ei saa hakkama nende inimestega, kes siia tulevad."

Toimetaja: Karel Vähi

Allikas: "Terevisioon"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: