Ajal, mil Euroopa tegeleb julgeoleku-, koroona- ja energiahindade kriisiga korraga, võib näida, et muudes valdkondades valitseb õnnis rahu. Kui Valgevene režiimi hübriidrünnakud Poolale, Leedule ja Lätile välja jätta, siis on migratsioon viimastel aastatel olnud pigem tagaplaanil. Samas ei tähenda see kaugeltki, et miskit ei toimuks.

Tegelikult otse vastupidi. Detsembris uppus Vahemerd ületanud kahe paadi õnnetuse tagajärel üle 160 inimese. Novembris uppus La Manche'i väinal 27 inimest. Eelmise aasta mais tungis 8000 inimest Maroko põhjatipus asuvasse Hispaania enklaavi Ceutasse. Ning alles eelmisel nädalal külmus Türgis Kreeka piiri taga surnuks 12 inimest inimest.

"12 inimese surnuks külmumine pole midagi, mida saaks aktsepteerida või kuidagi seedida. Aga esimest korda ei näe me sellist lähenemist Kreekalt, mis on sellega ära harjunud," kommenteeris Türgi president Recep Tayyip Erdogan.

"Meil on selle kohta endiselt vähe infot, aga meedia põhjal näib, et nad külmusid surnuks. See ei peaks mitte kunagi juhtuma, et migrandid, kes tõenäoliselt üritasid siseneda Euroopa Liitu, kaotasid oma elu. Aga see näitab ka Euroopa Liidu tõelise migratsiooni- ja asüülipoliitika vajalikkuse olulisust. Jah, me peame oma piire kaitsma ja hoidma ära ebaseaduslikud piiriületused. Aga jah, me peame seda tegema ka kooskõlas oma väärtustega, kaitstes õigust taotleda asüüli. Liiga paljud inimesed surevad," rääkis Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson.

Volinik viitas Euroopa väärtustest rääkides kahtlusele, et Kreeka füüsiliselt takistas migrantidel enda piiride ületamise. See on seadusega keelatud. Ent see ei tähenda, et tegemist oleks esimese sellise juhtumiga. Toimus see ju sügisel ka Valgevene piiril ning tollal Euroopa Komisjon kaude seda ka toetas.

"Euroopa Liidu ametiasutused on teinud avaldusi, mõistes hukka mõned tagasilükkamise praktikad. Aga tegelikult pole olnud mingit tegevust, et karistada Poolat, Leedut või ükskõik millist Euroopa Liidu riiki, kes migrante tagasi lükkab. Amnesty International kutsub üles Euroopa ametiasutusi tegutsema, et taastada Euroopa Liidu asüüli- ja migratsioonisüsteemi seaduslikkus, läbi riikide nagu Poola ja Leedu karistamise. Nad on üritanud luua kodumaiseid meetmeid, mis seadustavad seda, mis on ebaseaduslik ehk migrantide piirilt tagasi lükkamine," kommenteeris Amnesty Internationali migrantide ja pagulaste õiguste nõunik Nicola Delvino.

Tegelikult on komisjon olnud migratsiooni teemal lõhkise küna ees mitmes küsimuses, sest detsembris otsustasid riigijuhid ära ka Euroopa Liidu välispiiride turvamise rahastamise.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles toona, et piiritara ehitamiseks nemad ajalooliselt raha ei anna. Mitmed Euroopa juhtpoliitikud temaga ei nõustunud.

Piiride ehituse kõrval üritab komisjon koos Euroopa Liidu nõukogu eesistuja Prantsusmaaga edasi liikuda ka rändepakti vastuvõtmisel. Komisjon tutvustas pakti juba poolteist aastat tagasi, kuid seni nõukogu ja parlament üksmeelele jõudnud pole. Kõige suuremaks lahknemise kohaks on endiselt kohustuslik solidaarsus põgenike jaotamisel liikmesriikide vahel.

"Liikmesriigid, kes on surve all oma geograafilise asukoha tõttu Euroopa Liidu välispiiridel, vajavad solidaarsust. See on Euroopa Parlamendi seisukoht. Me peame leidma seisukoha, mis on realistlik ja töötaks, aga solidaarsus peab olema," sõnas Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste komisjoni esimees Juan Fernando Lopez Aguilar.

Samas on migratsiooniküsimustes näha ka teatud edasiminekuid. Näiteks eelmisel neljapäeval ja reedel kogunesid Põhja-Prantsusmaa linnas Lille'is Euroopa Liidu siseministrid. Seal tegi Prantsusmaa ettepaneku luua n-ö Schengeni nõukogu. See ei tähendaks mitte ainult ühiste välispiiride kaitset, vaid ka näiteks sisepiiride reguleerimist.

2020. aasta märtsis ootamatult kerkinud sisepiirid mõjusid paljudele traumeerivalt. Ent kui kaugele võiks Prantsusmaa järgmise viie kuu jooksul Schengeni nõukogu ja migratsioonipaktiga jõuda?

"Schengeni puhul tahaksime ideaalis kokkuleppeni jõuda Prantsuse eesistumise lõpuks. Migratsioonipakti suhtes tean, et saab olema veidi keerulisem leida üksmeelt, aga ma olen kindel, et Prantsusmaa presidendi kohalolek eile oli selge sõnum, et nad tahavad edasi liikuda nii kiirelt kui võimalik," rääkis Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas.