Eestis võib hakata vähemalt viieaastaseid lapsi koroona vastu vaktsineerima
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige Irja Lutsar ütles, et teisipäeva õhtul otsustas komisjon anda loa hakata Eestis vaktsineerima ka 5–11-aastaseid lapsi.
"Kõigepealt peab see 5–11-aastastele lastele mõeldud vaktsiin jõudma Euroopa Liidu liikmesriikidesse, lastele manustatakse kolm korda väiksemat doosi kui täiskasvanutele," ei osanud Lutsar täpselt öelda, millal laste vaktsineerimiseni jõutakse.
Lutsar selgitas Vikerraadio saates "Uudis+", et vaktsiinid peaks jõudma Eestisse pärast 20. detsembrit. Lisaks perearstide juures vaktsineerimisele tekib vaktsineerimisvõimalusi ka mujal, kuid sotsiaalministeerium Lutsari sõnul täpset plaani praegu veel paika pannud ei ole.
Lutsar andis soovituse vanematel lapsi igal juhul vaktsineerida: "Meie soovitame kõigil vaktsineerida, praegu ei ole ühtegi uuringut, keda koroonaviirus ohustab ja keda raskelt ohustab."
Kuna laste jaoks on ka pidevad eneseisolatsioonid koolides olnud kurnavad, seega saaks nende jaoks Lutsari hinnangul seeläbi olukorra lihtsamaks muuta vaktsineerimine.
Ekspertkomisjoni teine liige Marje Oona selgitas terviseameti pressikonverentsil, et ka laste puhul on vaktsineerimine tõhus meetod nakatumiste ja haigestumiste vältimiseks.
"Me ei saa öelda, et lastele oleks Covid-19 ohutu," tõi Oona välja, miks komisjon soovitab laste vaktsineerimist.
"Kui me tahame jätkata kontaktõpet, kui meil on lapsed käimas lasteaedades, siis nad omavahel ka väga tõhusalt nakatuvad. Laste hulgas ei ole nakatumise risk väiksem ja andmed on näidanud, et mitte kõik lapsed ei põe kergelt."
Oona sõnul saab tehtud kliiniliste uuringute põhjal öelda, et lastele mõeldud vaktsiini tõhusus on üle 90 protsendi.
Näiteks USA-s on vaktsineeritud rohkem kui neli miljonit last vanuses 5–11 ja selle põhjal saab öelda, et vaktsiinide tõhusus on püsinud väga hea ning kõrvaltoimeid on esinenud vähe.
Euroopa ravimiameti inimravimite komitee andis 25. novembril heakskiidu Pfizeri koroonavaktsiini müügiloa näidustuse laiendamiseks 5–11-aastastele lastele.
Vaktsiin manustatakse kahe süstina, Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab manustada kaks doosi kuuenädalase intervalliga.
Kõige tavalisemad kõrvaltoimed 5–11-aastastel sarnanesid noortel täiskasvanutel nähtud kõrvaltoimetega ja nendeks olid süstekoha valu, väsimus, peavalu, süstekoha punetus ja paistetus, lihasvalu ja külmavärinad. Need kõrvaltoimed on tavaliselt leebed või mõõdukad ja mööduvad mõne päevaga.
Terviseminister Tanel Kiige sõnul viivad vaktsineerimist läbi eelkõige perearstid. Lasteaedades ilmselt vaktsineerima ei hakata.
"Ma ei pea seda reaalseks. Täna tõesti on kokkulepe ka Eesti perearstide seltsiga, et justnimelt perearstid-pereõed on peamised vaktsineerijad siin. Saavad rahulikult selgitada, vastata lapsevanema küsimustele. See on ka lapse jaoks harjumuspärasem keskkond, kus siis vaktsineerimist teha," ütles Kiik.
Perearst Triinu-Mari Ots hetkel veel lapsevanemate huvi 5-11-aastaste vaktsineerimise vastu ei näe.
"Keegi praegu eraldi küsima ei ole tulnud. Ma arvan, et selle vaktsineerimisega on samamoodi laste puhul, et kes on huvilised, need tulevad seda hea meelega tegema," ütles Laagri perearstikeskuse perearst Triinu-Mari Ots.
Kui lapsel on olnud mitmed COVID-19 haiguse sümptomid, kuid ametlikult pole haigust kinnitatud, soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon oodata vaktsineerimisega kuus kuud nagu teistegi haigust läbi põdenud inimeste puhul.
Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress lisas, et kui täiskasvanute vaktsiiniuuringuid jälgitakse kriitiliselt, siis laste puhul veel eriti kriitiliselt.
"Praeguseks on juba miljoneid lapsi vaktsineeritud, seni pole olulisi kõrvalekaldeid uuringute tulemustest esinenud," ütles Ress.
Ta lisas, et kui USA-s on huvi 5-11-aastaste vaktsineerimise vastu olnud väga kõrge, siis Iisraelis tagasihoidlikum. Et aga pooled uued nakatumisjuhud on olnud teismeliste seas, siis on ka Iisraelis huvi laste vaktsineerimise vastu kasvanud.
"Lapsed, kel on kaasuvad haigused või kelle peres on täiskasvanud raskete kaasuvate haigustega, võiksid seda tõsiselt kaaluda," pani Ress südamele, rõhutades, et kõik lapsed ei põe koroonat siiski kergelt. "On lapsi, kes põevad kehvalt, mõned väga raskelt ja mõnel jäävad päris pikaajalised tüsistused. Nagu täiskasvanutel, nii ka lastel on see paras Vene rulett. Vaktsiinist saadav immunsusstimulatsioon on parem, see on kontrollitud ja mitte ettenägematu kulg. Haiguse korral me kunagi ei tea, kuhu see keerab ja millised on pikaajalised tagajärjed."
Läti immuniseerimisnõukogu toetab samuti 5–11-aastaste laste vaktsineerimist
"Läti riiklik immuniseerimisnõukogu toetab üldjoontes 5–11-aastaste laste Covid-19 vastu vaktsineerimist, kuid kõige tähtsam on endiselt riskirühmade vaktsineerimine," ütles kolmapäeval nõukogu esimees professor Dace Zavadska.
Zavadska sõnul tuleb esmajärjekorras vaktsineerida eakad ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed nii põhi- kui tõhustusdoosidega.
Läti immuniseerimisnõukogu hinnangul võiks laste vaktsiinidoosid olla kättesaadavad detsembri lõpuks, nii et vaktsineerima võiks hakata detsembri lõpus või jaanuari alguses.
Soome valmistub samuti 5–11-aastaste laste vaktsineerimiseks. Laste vaktsineerimine võib alata juba jõulude ajal.
Soome terviseameti (THL) riiklik vaktsineerimise ekspertrühm KRAR arutab 5–11-aastaste laste vaktsineerimise küsimust kolmapäeval. Lõplik otsus võib võtta aega paar päeva, teatas Helsingin Sanomat.
Toimetaja: Karel Vähi, Merilin Pärli
Allikas: "Uudis+"