11 linnas jäävad PPA teenindussaalid tööle vaid kolmel päeval nädalas
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) tõmbab väikelinnades oma teenindussaalide töö viielt päevalt nädalas kolmele. Kolmes linnas on muudatus juba ära tehtud, veel kaheksas linnas läheb PPA kolmele tööpäevale üle uuest aastast.
Uuest aastast lähevad kolmele teeninduspäevale üle Kuressaare, Paide, Rapla, Jõgeva, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi. Valgas ja Viljandis jäävad teeninduspunktid tööle esmaspäeviti, teisipäeviti ja reedeti kella 9-17, ülejäänud linnades esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kella 9-17.
Kolmepäevasele teenindusajale on juba läinud üle Haapsalu, Rakvere ja Kärdla.
"Lahtiolekuaegade lühendamine ja personali vähendamine toob arvatavasti kaasa teenindussaalis ooteaegade pikenemise, aga senine kogemus näitab, et kliendid on mõistvad ja samuti on meie töötajad töökorraldusega enamjaolt rahul," kommenteeris PPA identiteedi ja staatuse büroo valdkonna koordineerija Marit Abram.
Otsus piirduda vaid päevase lahtiolekuajaga sündis PPA-s statistikast, mis sündis Tallinna teenindussaali jälgimisest.
"Me oleme katsetanud teeninduste pikemat lahtiolekuaega Tallinnas. Statistika näitas, et kell 17-19 oli tegelikult külastatavus äärmiselt madal. Kuigi meile on korduvalt ette heidetud, et inimestel on raske keset tööaega tulla teenindustesse, siis statistika näitas muud – et inimestele meeldib oma asjad korda ajada töö ajal," ütles Abram.
PPA vähendab vastuvõtuaegu, et täita valitsuse kärpekava. Ametist koondatakse 11 teenindussaali töötajat, et tõsta kokku hoitud raha arvelt teiste palku.
"Ühtki olemasolevat teenindust pole praegu plaanis sulgeda," kinnitas Abram.
Lisaks jääb võimalus kasutada kõigil tööpäevadel ka iseteeninduslikke digikioskeid, kus saab teha fotot, anda digiallkirja ja sõrmejälge. Vajadusel saab teenindajalt abi küsida, ent dokumenti tuleb sel juhul taotleda ikkagi oma arvutist.
"Kahel päeval nädalas, kui teenindajad letis kliente ei teeninda, menetlevad teenindajad iseteeninduskeskkonnas esitatud dokumenditaotlusi. Nii ei jää veebis esitatud taotlused ootele," kinnitas Abram. Ta lisas, et üha enam inimesi kasutab taotluste esitamiseks politsei iseteenindust.
Eesmärk on saavutada olukord, kus iseteeninduskanali kaudu esitatakse 70 protsenti taotlusi.
"Juba täna esitatakse 45 protsenti kõigist taotlustest iseteeninduses ehk peaaegu pooled PPA kliendid on jätnud teenindusletti tulemata. Samas jõuab endiselt teenindussaalidesse suur hulk hea digipädevusega inimesi, eeskätt just väikestes kohtades, kuna sealsed klienditeeninduse ooteajad on lühikesed. Väikestes teenindustes on peamiseks teenuseks dokumentide taotlemine, mida inimesed saaksid tegelikult teha ilma teenindusletti külastamata," selgitas Abram. "Teeninduses kohapeal jäävad ka edaspidi prioriteediks need teenused, mida iseteeninduses teha ei saa, näiteks dokumentide ja PIN-koodide väljastamine."
PPA iseteeninduskeskkonnas saab esitada passi ja ID-kaardi taotlusi, registreerida lühiajalist töötamist ja taotleda relvaluba. Politsei iseteeninduses saab aktiveerida ka mobiil-ID, taotleda elamisloakaarti ja e-residendi digi-ID-d.
Dokumentidele peab aga jätkuvalt füüsiliselt ise järele minema, neid posti teel ei saadeta. Alates 15. eluaastast ei väljastata dokumenti lapsevanematele, vaid alaealine peab ise oma dokumendile järele minema või siis kirjutama volituse, et vanemad saaksid seda tema eest teha.
Toimetaja: Merilin Pärli