Transpordiamet ja selle eelkäijaks olnud maanteeamet on tavaliselt avanud Noarootsi ja Haapsalu vahel jäätee kas jaanuaris või veebruaris. Järgmise aasta alguses seda aga ei juhtu, sest jääteed on osutunud transpordiameti eelarves kärpekohaks.

Kui ei tule ametlikku jääteed, mille ohutust kontrollivad spetsialistid, on tõenäoline, et jää kasvades hakatakse siiski ühel hetkel omavoliliselt autoga üle mere käima.

"Siin ei pea isegi ennustaja olema. Selge see, et kui jää on ja algus on uljaspead ja lõpuks on selline partisanirada sinna sisse kantud, aga see on ohtlik," ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Transpordiamet kinnitab, et nad kavatsevad teha teavitustööd, et inimesed jääle sõitma ei läheks.

"Tegelikult ka varasematel aastatel, kui me oleme jääteid rajanud, on olnud inimesi, kes siis lähevad kas liiga vara jääteele või siis liiga hilja. Kindlasti me seda teavitustööd teeme, et jääteele tohib minna ainult siis, kui ta on ametlikult avatud, kõikidel muudel juhtudel sinna minna ei tohi," selgitas transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa.

Transpordiamet leiab, et praamiliikluse arengu tõttu pole enam jääteedel nii olulist rolli. Noarootsi poolsaarel leitakse aga, et seal on jäätee talvel jätkuvalt tähtis.

"Noarootsi inimestele on läbi aegade see talvine jäätee olnud nii-öelda elutee, kuna ajakulu ja kütusekulu on üle kümne korra väiksem maakonnakeskuses käimiseks," ütles Lääne-Nigula valla Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo.

Kuna transpordiamet ei saanud enda kinnitusel eelarves investeeringuid kärpida, siis tuli majandamiskuludeks mõeldud 47,7 miljoni juures leida 3,8 miljonit eurot kokkuhoidu. Jääteede arvelt on kokkuhoid 375 000 eurot, millest Noarootsi jäätee eeldatav osa oli 50 000.

"Tegelikult me käisime kõik oma kulud väga pingeliselt üle. Puudutatud saavad ju kõik tegevuskulud, koolitused, välislähetused, me oleme vähendanud oma isikkoosseisu. Seal taga on tegelikult väga tugev analüüs ja kahjuks tuleb raskeid otsuseid langetada," kinnitas Randmaa.