"Insight": inimesed annavad oma dokumendid vabatahtlikult petiste kätte

Tänavu kümne kuuga on Eesti elanikud kinkinud petistele üle kuue miljoni euro. Kõige rohkem kahju on tekitanud telefonipetturid, kuid heausklikke lihtsameelseid otsivad ka kelmid, kes võtavad inimeste nimel üle jõu käivaid laene. Selle aasta kevadel mõisteti süüdi petiste jõuk, kes meelitas inimestelt pettusega dokumente välja ja võttis nende abil laenu kokku ligi 300 000 eurot, edastab ETV+ saade "Insight".

Enamik kannatanuid soovis laenu abil oma rahamuresid lahendada, kuid ei otsinud abi pankadest, vaid internetist - näiteks portaalist okidoki.ee, kus petised pakuvad "abi" laenude vormistamisel. Paljud läksid selliste kuulutuste õnge ja andsid oma isikutunnistused ise aferistide kätte.

"2017. aasta mais tekkis mul raske finantsolukord, pidin samaaegselt tagasi maksma mitut laenu. Otsustasin võtta ühe pikemaajalise laenu, et eelmised laenud kustutada ja maksta tagasi ainult üht. Ma ei teadnud, kuhu pöörduda, seepärast panin 13. mail Okidoki portaali kuulutuse, et otsin inimest, kes aitaks mul laenu vormistada..." See on kelmusohvri tüüpiline selgitus.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talituse juhi Paul Pihelgase sõnul on selles kelmuses peaaegu 360 episoodi. "Paljud ohvrid leidsid kelmid ise internetist, kui tahtsid võtta laenu, kuid ei omanud piisavat sissetulekut või ei saanud seda iseseisvalt teha."

Kannatanute hulgas on neidki, kes vastasid abipalvele. Näiteks Narva elanikult Bogdanilt palus abi sõber, kes ütles, et tema tuttaval on vaja lahendada üks finantsprobleem ja Bogdan võiks tema laenu enda nimele vormistada. Bogdan andis sõbra palvel võõrale inimesele oma panga paroolikaardi. Tema nimel võeti laenusid kokku 35 000 euro eest.

Kannatanu ise seletas, et olevat olnud otsekui hüpnotiseeritud. Kui tal hakkasid tekkima kahtlused ja ta võttis tundmatuga ühendust, et selgitust nõuda, hakati teda ähvardama.

"Mulle öeldi, et kõik on korras ja laenud makstakse tagasi mõne nädala pärast. Öeldi, et ma ei tohi sellest kellelegi rääkida. Ähvardati mingite autoriteetsete isikutega ja öeldi, et mul endal tekivad politseiga probleemid, kui ma sealt abi palun," meenutab Bogdan ebameeldivat kogemust kelmiga. Siiski tegi ta politseile avalduse.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri Jürgen Hüva sõnul tekkis petiste ja ohvrite vahel teatav usaldus, sest petised mõtlesid välja sedavõrd veenvaid legende, et ohvrid andsid neile vabatahtlikult oma dokumendid.

"Lihtne on rääkida, kui midagi sellist on juba ette tulnud. Aga minul polnud aimugi, et sellised skeemid on olemas. Ma ei teadnud, et midagi sellist üldse tehakse, seda enam meie riigis, ja et nii lihtsalt saab teise inimese nimel nii palju laene võtta," ütleb Bogdan.

Tundmatu, kes Bogdanilt panga paroolikaardi välja pettis, oli kriminaalasja materjalide järgi Juri Mitrovski. Ta mõisteti süüdi sel kevadel. Uurimine tegi kindlaks, et Mitrovski ülesanne oli otsida lihtsameelseid inimesi, kes on valmis andma on dokumendid petiste kätte.

Pihelgase sõnul oli kelmide põhitööks info hankimine. "Nad otsisid inimesi ja valetasid neil suud ja silmad täis, et saada kätte nende isikutunnistus või info, mis võimaldaks inimese nimele laenu vormistada."

Vahendajad andsid hangitud dokumendid Kirill Zujevile, kes vormistas laene ja kaupade ostu järelmaksuga.

Uurija sõnul korraldas just Zujev kogu tegevust. "Kuid tema oli selline kelm, kes tüssas isegi oma abilisi."

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Zujev võttis laenu kõigi nimel, kelle dokumendid tema kätte sattusid - isegi neidude nimel, kellega ta koos elas.

"Kirill Zujev vormistas ja võttis minu nimele ilma minu teadmata ja minu loata laene mitmetest asutustest. Kuidas ta seda tegi, ei tea. Kirill vormistas ilma minu teadmata minu nimele kokku neli laenu," selgitab uurijatele üks Zujevi endistest elukaaslastest.

Zujev ja tema kaasosalised petsid inimestelt välja ligi 300 000 eurot, samas ei leidnud politsei ja prokuratuur neilt mingi vara, mida oleks saanud konfiskeerida. Kogu kuritegelikul teel saadud raha kulus ilusa elu peale, samuti oli vaja kinni maksta oma kaasosaliste teened.

Pärast kohut vabastati kannatanud kohustusest maksta tagasi tohutuid laene, mida nad tegelikult polnud võtnud.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: