Eesti Energia on töösse rakendanud kogu Narva elektrijaamade tootmisvõimsuse. Töös on nii Eesti Elektrijaama plokid number 3, 4, 5, 6, 8 ning Balti Elektrijaama 11. plokk. Neist 3. plokk oli seni konserveeritud, see võeti kasutusele 25. novembrist. 4. plokk liideti võrku septembrist.

"Töös on kõik saadaolev, välja arvatud Auvere elektrijaam, mis peaks turule tagasi jõudma 13. detsembril," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts, täpsustades, et Auvere jaam on välissoojusvaheti rikke tõttu väljas novembri lõpust alates.

Elering täpsustas, et Eesti Energia Balti Elektrijaama 11. plokk ei tööta siiski täisvõimsusel, vaid üksnes kuni kolmandiku koormusega.

Esmaspäeval töötavad Eesti Energia jaamad kokku võimsusel ligi 900 MW. Näpuotsaga annavad võimsust juurde tuulepargid ja koostootmisjaamad. Eesti tootmismaht oli kell 11 võimsusega 1200 MW. Eesti vajadus oli samal ajal aga 1500 MW.

Auvere tootmisvõimsus on 270 MW, seega selle lisandumisel oleks Eesti vajadus enam-vähem kaetud.

Luts aga kinnitab, et Narva elektrijaamad kõrge hinna kujunemisse oma panust ei anna.

"Narva elektrijaamad pole börsihinda kujundanud pikemat aega, sest pole kõige kallimad tootmisviisid turul. Gaasist elektritootmine on olnud juba pikemat aega kallim kui näiteks kivisöest või põlevkivist tootmine. Rääkimata reservjaamadest," ütles Luts.

Börsihind kujuneb kõigi turuosaliste pakutavate võimsuste pealt ning hinda dikteerib see, kes viimasena oma reserve nõudluse katmiseks käivitab.

"Me ei ole saar, hind ei sõltu sellest, kui kallilt jaamad meil elektrit toodavad. Isegi kui meil oleks oleks poole rohkem tootmist, siis hind ikka alla ei tuleks, sest see elekter liigub mujale. Meie ei tekita hinda. Küsimus on, millise hinnaga on viimased [võrku lisandunud tootjad] nõus oma reservid käivitama," selgitas Luts.

Moodsamad Enefit Poweri jaamad kasutavad lisaks põlevkivile kütusena ka uttegaasi ja jäätmepuitu, et vähendada CO2 heidet ja olla turul konkurentsivõimelisem.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et elektrivarustus on tagatud kogu regioonis, kuid elektri hind hakkab reservide kasutuselevõtul veelgi kerkima.

"On ka veel väikene varu, kuid oluline on eelkõige Balti riikides saada tagasi töökorda avariiliselt või plaaniliste hoolduste tõttu kasutusest väljas olevad võimsused. Varus on veel Soome ja Rootsi strateegilised reservid ning Balti riikide avariireservid, kuid nende käivitamine tähendab veel kõrgemaid elektrihindu kui tänane tipp," ütles Köster.

Esmaspäeval selguski, et teisipäeval lööb börsihind juba ka esmaspäevase rekordtaseme.

Reservvõimsuseid aga veel kasutusele võetud pole.

"Reservvõimsuseid kasutatakse tavapäraselt süsteemihaldurite poolt avariide korral puudujääva elektrienergia tootmiseks. Avariid on oma olemuselt juhuslikud ning nendest tekkinud kulude eest vastutavad avariiliste võimsuste omanikud," täpsustas Köster.

Eleringi teatel on strateegiline reserv võimalik käivitada Soomes ja Rootsis, kus reservi suurus on vastavalt 611 ja 562 megavatti. Balti riigid hoiavad elektrisüsteemis juhtuda võivate avariidega toimetulekuks kokku 750-850 megavati ulatuses avariireserve.

Süsteemihalduri pressiteate kohaselt mõjutavad olukorda Balti riikide elektrisüsteemis mitme elektritootmisüksuse seisakud erinevatel põhjustel. Eestis oli esmaspäeva hommikuse seisuga turult täielikult või osaliselt väljas kaks põlevkiviplokki ning samuti ei töötanud üks Läti ja üks Leedu soojuselektrijaam. Nimetatud nelja tootmisseadme tootmisvõimsus on kokku ligikaudu 1300 megavatti. Tavapäraselt on vähemalt kolm nendest tootmisvõimsustest olnud töös. Detsembri teises pooles peaksid hakkama praegu hoolduses olevad elektrijaamade seadmed töösse tagasi tulema ja see võiks olukorda leevendada. 

Kui vajadus hakkab ületama turu võimalusi, võidakse minna suuremate tarbijate piiramise või sulgemise teed. Elering aga kinnitab, et seda ohtu praegu pole. Reservid võetakse kasutusele enne, kui piirhind kätte tuleb. Teisipäeval kompab rekordiline tipuhind – ca 1000 eurot/MWh – kolmandikku piirhinnast.

"Tarbimise piiramine on elektrisüsteemis kõige viimane meede elektrisüsteemi täieliku kustumise vältimiseks. Enne seda rakendavad süsteemihaldurid kõik reservid ning tulenevalt kõrgest elektrihinnast – piirhind on 3000 €/MWh – on ka tarbimisel motivatsioon kasutada ainult vajalikus koguses elektrienergiat," ütles Köster.