Üks Eesti Energia klientidest, kelle fikseeritud hinnaga lepingu pikkus on 12 kuud, sai ettevõttelt uue elektrienergia müügilepingu, mille järgi ootab järgmisel aastal teda pea kahekordne hinnatõus: sel aastal oli fikseeritud hinnaks 6,83 senti kWh kohta, järgmisel aastal on hinnaks 12,68 senti kWh kohta (mõlemad hinnad ilma käibemaksuta).

Eesti Energia pakutavad fikseeritud hinnaga lepingud on tähtajalised ja kehtivad kas kuus kuud, 12 kuud, 24 kuud või 36 kuud. Kui lepinguperiood läbi saab, saadab ettevõte kliendile uue hinnapakkumisele samale perioodile, mis kliendil valitud oli, kuid ta võib lepinguperioodi või paketti vastavalt soovile muuta.

Mida pikem on lepinguperiood, seda soodsam on tarbija jaoks hind, ütles ERR-ile Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.

"Need kliendid, kes sõlmisid fikseeritud hinnaga lepingu näiteks aasta tagasi, on saanud viimase kuue kuu jooksul tarbida elektrit ligi 30 protsenti turuhinnast soodsamalt. Elektrihinna tõus, mis börsipaketis olevaid kliente tabas juba kevadel, jõuab nüüd tasapisi ka nendeni, kes hinna minevikus ära fikseerisid, kuid nüüd uut lepinguperioodi alustavad. Hinnatõusu suurus sõltub sellest, mis hind kliendil varem lepingus oli," lausus Luts.

Lutsu sõnul saab igal aastal Eesti Energialt uue perioodi hinnapakkumise ligi 100 000 klienti. "Fikseeritud hinnaga lepinguid – mida on sellest 60 protsenti – me poole lepinguperioodi pealt ühepoolselt kunagi ei muuda," ütles ta.

Vältimatu hinnatõus

Avatud turg ja elektri hinna tõus on elektrimüüjadki seadnud olukorda, kus senise hinnaga elektri müümine tähendaks ettevõttele liigsuurt majanduslikku hoopi, ütles Luts.

"Hinnatõus on mõjutanud kõiki elektrimüüjaid ja tõstnud seda hinda, mida klientidele pakkuda on võimalik. See on keeruline protsess riskide maandamisest ehk hindade lukustamisest finantsinstrumentide abil. Kui elektri hind turul tõuseb, siis elektrimüüjad sellest rohkem ei teeni, sest kulud kasvavad," lausus ta.

Luts märkis, et kindlasti ei ole kõrge elektrihind elektrimüüjate huvides. "Eelistame näha turul stabiilsemat ja madalamat hinnataset ja selle nimel ka tööd teeme," ütles ta.

Kõrgel hinnal on Lutsu mitu põhjust. "Tänavu on nõudlus elektri järele olnud suur nii aasta alguses, mil oli pakast, kui ka suvel, kus elektrit kasutati jahutuse eesmärgil. See mõjutas Põhjamaades hüdroreservuaaride taset. Samuti on majanduskeskkond aktiivne – tarbimine oli kolmandas kvartalis kuus protsenti suurem kui mullu. Külmad ilmad ja kütteperiood kasvatab tarbimist veelgi," rääkis ta.

Elektri hinda aitaks Lutsu hinnangul alla viia taastuvenergia suures mahus tootmine. Tootmisdefitsiit, mis praegu valitseb, tähendab seda, et elektrit peavad tootma ka  gaasi-, kivisöe- ja ka reservelektrijaamad, kus elektri omahind on kallim, seda nii kõrgema CO2 hinna tõttu kui ka gaasi hinna mitmekordse kallinemise tõttu.

"Elektri hinda aitab turul alla viia see, kui elektrit suudavad suures mahus toota tuulepargid, päikesepargid, hüdroelektrijaamad ehk elektritootjad, mille tootmiskulud on minimaalsed. Taastuvenergia võimsused on täna maksimaalselt töös. Paraku jääb sellest täna veel väheks. Probleem pole mitte ainult selles, kas tuult või päikest on piisavalt, vaid tuule- ja päikeseparke üleüldiselt on meie piirkonnas liiga vähe. Eestile on lisaks maismaatuuleparkidele vaja ka avameretuuleparke," lausus Luts.