Liive: kõrge elektrihind võib tuua turumuutused

Sandor Liive.
Sandor Liive. Autor/allikas: Edmond Mäll/TTÜ

Ettevõtja ja endine Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles ERR-ile, et praeguste kõrgete hindade jätkudes võib poliitikutel tekkida kiusatus hindu reguleerima hakata.

"Elektri hinnad on nii kõrged erinevate mõjurite koosmõjul. Meil on väga külm ilm. Kui on väga külm ilm, siis tuult ka ei ole. Kui Eestis on külm, siis on ka Põhjamaades külm. CO2 hind on väga kõrge, 78 eurot tonni kohta. Gaasi hind on väga kõrge. Külm ilm viib üles tarbimise. Eesti tarbimine praegu on 1500 megavatti. Eesti kõigi aegade tipu tarbimine on olnud natuke üle 1600 megavati," ütles Liive.

Elektri esmaspäevane börsihind elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas tõuseb pühapäevaga võrreldes 95,6 protsenti 290,06 euroni, tegu on elektri hinnaajaloo uue rekordiga.

Lisaks ei ole Liive sõnul mitmed tootmisvõimsused töös. "Auvere elektrijaam ei tooda praegu elektrit, Balti elektrijaama 11. plokk ei tooda elektrit. Ja sarnaseid olukordi on kogu Nord Pooli süsteemis. Nord Pooli hinna määrab viimane turule pääseja. Ja kuskil Nord Pooli süsteemis on elektrijaam, mis täna kella 17 kuni 18 küsis oma elektritoodangu eest üle 600 euro megavatt-tunni eest," lisas ta.

Neivelt: elektri hind tuleks fikseerida

Ettevõtja Indrek Neivelt pakkus välja, et elektri hind tuleks fikseerida.

"Kas me ei saaks käituda iseseisva riigina ja see CO2 ja muu spekulantide jama kuu peale saata? Põlevkivijaamad töötaksid ja hind oleks fikseeritud. Poleks mingeid elektri- ega gaasispekulante, kes mingite futuuride või muude instrumentidega mängiksid. See ei loo ju mingit lisaväärtust. Põlevkivi on meil olemas. Gaasihinna fikseeriks Gazpromiga viieks või kümneks aastaks. Praegu toimub lihtsalt keskklassi hävitamine," kirjutas Neivelt sotsiaalmeedias.

Liive sõnul ei ole CO2 hind enam kõrge hinna põhisüüdlane. "Ta tõstab elektri hinda ja päris palju, aga kui me räägime elektri hinnast üle 600 euro megavatt-tunni eest, siis mitte ühelgi tootjal, ka meie põlevkivijaamades ühe megavatt-tunni tootmiseks ei kulu rohkem kui üks tonn CO2. See hinnakomponent ei ole suurem kui 78 eurot megavatt-tunni kohta, mis on väga suur komponent, aga kui hind on juba 600, siis on seal muud mõjurid," lausus Liive.

Küll aga nentis Liive, et kui praegune olukord jätkub, võib siiski turukorraldust muutus oodata.

"Poliitikutel võib tekkida küll diskussioon ja kiusatus, et senine turukorraldus ära muuta, sest kui sellised hinnad jätkuvad, on see enamikule inimestele üle jõu käiv," sõnas Liive.

Liive märkis, et alternatiiv praegusele turukorraldusele olekski reguleeritud hindadega turg.

"Iga tootja saab selle hinna, mis on tema kulupõhine ja lisaks mõistlik tootlus, nii nagu käib kaugkütte turul," ütles Liive.

Rääkides võimalikust riigi abist inimestele elektriarvete tasumisel, ütles Liive, et praegu tehtav võrgutasude kompenseerimine on rahaliselt väga väike abi.

Liive sõnul saab riik ise turukorraldust otsustada ja ka aidata neid, kes abi kõige enam vajavad.

Liive nõustus Eesti Energia juhi Hando Sutteriga, kes ütles hiljuti "Esimeses stuudios", et heitlik elektrihind on uus reaalsus.

"Kui miski on kindel elektriturul, siis on see, et elektrihinnad kindlasti väga palju kõiguvad," sõnas Liive.

Tuumajaamast mööda vaadata ei saa

Liive sõnul elektri tarbimine tulevikus suureneb ja sellele annab hoogu ka transpordi elektrifitseerimine ehk elektriautode kasutusele võtmine. "Ei ole võimalik, et me uusi võimsusi ei ehita, aga samal ajal tahame tarbida üha rohkem elektrienergiat ja transpordi elektrifitseerimine kindlasti seda tarbimist väga palju hakkab kasvatama," sõnas ta.

Pikaajaliseks lahenduseks elektrihinna stabiliseerimiseks peab Liive CO2 vabasid investeeringuid - tuulikud, tuumajaamad, päikesepargid. "Kui me tuumajaamasid ehitada ei taha, siis me tegelikult sõltumegi Vene gaasist, mis ongi meid sinna viinud, kus me täna oleme," lausus Liive.

Teatavat leevendust kõrgetele hindadele võib Liive sõnul tuua Soomes Olkiluoto kolmas 1600-megavatine tuumajaam, mis hakkab elektrit tootma juba järgmise aasta alguses.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: