Opositsioon Keskerakonnaga sama meelt: energiamakse tuleks langetada

Foto: Siim Lõvi /ERR

Opositsiooniparteid on Keskerakonnaga ühel meelel, et kiirelt tuleks energiakandjate makse vähendada. Samas pikas perspektiivis opositsiooni sees energiapoliitikas konsensust ei ole, lahendustena pakutakse elektribörsilt lahkumist, tuumajaama või taastuvenergia lisavõimsuste rajamist.

Kui Keskerakond tegi esmaspäeval taas ettepaneku, et võiks elektri käibemaksu määra viia 20 protsendilt üheksale protsendile, siis opositsiooniparteid seda langetust toetavad. Näiteks Isamaa andis teisipäeval riigikogu menetlusse eelnõu, mis viiks gaasi, elektri- ja soojusenergia käibemaksu üheksale protsendile.

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ütles, et see oleks kiire ja operatiivne asi, mida teha.

"Kui me võtame käibemaksu ainuüksi gaasi ja elektri pealt, siis laekub järgmine aasta tõenäoliselt rohkem 150 miljonit eurot Eesti riigieelarvesse. Rahalised vahendid, et tarbijatele tegelikult hüvitada selles kriisiolukorras hinnatõus, on reaalselt olemas," ütles Seeder.

Ka sotsiaaldemokraadid käibemaksu langetust toetavad. "Ajutise meetmena see kindlasti sotsiaaldemokraatide taha ei jää. Seda kindlasti võiks ka kaaluda," ütles sotsiaaldemokraatide juhatuse liige Jevgeni Ossinovski.

Ossinovski sõnul toob energiahindade kasv riigile maksulist lisatulu, mida oleks mõistlik kasutada just peamiselt energiahindade tõusu kompenseerimiseks. Lisaks käibemaksu langetamisele võiks tema hinnangul kaotada ka tarbijatelt võetava taastuvenergiatasu ja tasuda see osaliselt taastekvoodi müümisest ülelaekuvast tulust.

Sama meelt on ka Seeder, kes ütles et ka tema hinnangul tuleks taastuvenergia tasud inimeste arvetelt ära kaotada. "Praeguses olukorras tuleks nulli viia, no see olukord on ju täiesti ebanormaalne," rääkis Seeder.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme ütles, et EKRE toetab kõiki maksulangetusi, kuid käibemaksu langetamisest tarbijatele suuremat võitu oodata ei ole.

"Ma ei vaidle vastu. Kõik lahendused on vaja läbi kaaluda ja kõikidest asjadest on ilmselt natuke ka kasu," ütles Helme.

"Ei ole ühtegi maksualandust, millele ma vastu oleksin põhimõtteliselt, aga anname endale aru, et ka see on ju üks neist poliitilistest silmamoondustest, milles tegelik kasu inimestele on väga väike. Kui me räägime praegu 50-kordsest elektrihinna tõusust ja siis me räägime, et lahenduseks 500 protsendist me võtame 10 protsenti tagasi. See ei ole see, mis aitab inimesi tegelikult," rääkis Helme.

Ka Ossinovski sõnul on käibemaksu langetamine ja taastuvenergia tasu kaotamine kõrgete elektrihindade tingimustes vähemõjus.

"Kui elektri hind on on 100 eurot megavatist, siis need regulatiivsed osad on päris suure osakaaluga lõpphinnast, kui elektri hind on 1000 eurot megavatist, nagu ta täna [teisipäeval] kahel tunnil, siis muidugi ka leevenduse mõju on selle võrra väiksem. Aga mina olen sellest printsiibist rääkinud ja pean seda väga mõistlikuks," ütles Ossinovski.

Muid lahendusi

Isamaa hinnangul võiks maksude langetamisele lisaks kaaluda ka elektribörsilt kodumajapidamiste elektri ostmise lõpetamist.

"Tuleb väga tõsiselt otsa vaadata teiste riikide kogemustele. Väga paljud riigid on teinud kodutarbijatele hoopis teistsugused lähenemised hinna kujundamisel ja ei lähtu börsihinnast mitte," rääkis Seeder.

"Aga see eeldab meil endal selget arusaamist ja siseriiklikke otsuseid ja see toob loomulikult odavama elektri inimestele," ütles Seeder. Ta lisas, et võiks kaaluda, et konkurentsiamet kehtestaks elektrile hinnad, millega kodutarbijatele elektrit müüa, nii nagu see on olnud ka varem.

EKRE läheks sellest veel kaugemalegi – elektrit tuleks müüa omahinnaga.

"Ei ole mingit põhjust, et Eesti, mis ise toodab põhimõtteliselt suurema osa oma elektrist, peaks manipulatsiooni tõttu maksma mitte enam 10-kordset hinda, mis meil oli võrreldes aastatagusega, vaid nüüd juba 50-kordset hinda, võrreldes aastatagusega. See börsimehhanism tuleb peatada ja tuleb elektrit müüa tema omahinnaga. See tähendab tegelikult muidugi reguleeritud hinda," ütles Helme.

Lisaks võiks Helme sõnul loobuda Euroopa Liidu heitmekaubanduses osalemast.

"Meie lahendus algab sellest, et me ütleme resoluutse ei mingisugusele ühisele europoliitikale energia või keskkonnakaitse valdkonnas. Kuni me seda välja ei ütle, siis kõik muu on õhu võngutamine ja asi saab ainult halvemaks minna," märkis Helme.

Ossinovski hinnangul ei ole teiste opositsioonierakondade ettepanekud kuigivõrd realistlikud.

"See on populism, mida praktiliselt ei ole võimalik realiseerida. Loomulikult pikas vaates on võimalik kõigil otsustada Euroopa Liidust lahkuda koos vastavate regulatsioonidega. Puudutavad nad siis elektriturgu või kvoodikaubandust, aga lühikeses plaanis see kindlasti võimalik ei ole. Selles mõttes ei olegi seda mõtet rohkem arutada," rääkis Ossinovski.

"Kui me praegu vaatame, kui kõrge on täna CO2 kvoodi hind, 80 eurot tonnist, mis põlevkivi puhul tähendab 80 eurot megavatt-tund. Elektri hind on 1000. Kvoodi hind on tõepoolest 40 eurolt kasvanud 80 eurole poole aastaga, see on märkimisväärne tõus, aga suures pildis on see samamoodi väga pisikene osakaal. Ja tuleb meelde tuletada alati, et see raha laekub Eesti riigieelarvesse," märkis Ossinovski.

"Tänase kõrge hinna põhjuseid on laias laastus kaks. Üks on see, et me ei ole piisavalt Euroopas tervikuna, ja Eestis sealhulgas, õigeaegselt vajalikke taastuvenergia võimsusi välja arendanud," ütles Ossinovski. "Pikemaajalised lahendused ei ole mitte börsilt lahkumine, mis ei ole ka võimalik lihtsalt üksikotsusena, vaid tegelikult tõepoolest kogu Euroopas, ja sealhulgas ka Eestis, arendata vajalikud taastuvenergiavõimsused koos salvestusvõimsustega, selleks et selliseid šokke tulevikus ei oleks."

Helme sõnul on uute võimsuste arendamise juures oluline, et olemasolevaid tootmisvõimsusi ei pandaks kinni varem, kui uued valmis on.

"Unustame ära igasugused jutud põlevkivielektrist väljumisest, senikaua kuni ei ole pandud kõrvale juba tööle uusi elektrivõimsusi. Niikaua kuni midagi uut ei tööta, senikaua lihtsalt ei ole vaja rääkida sellest, et me hakkame põlevkivist väljuma," märkis Helme.

"Ja see tähendab vähemalt järgmist 10 aastat kindlasti. Selles mõttes, et kui me vaatame kas või tuuleenergiavõimekuse suurendamist, siis järgmised viis, seitse aastat, ka kõige parema tahtmise juures, meil ükski uus tuulik pöörlema ei hakka. Ja me kõik teame, mis on tuuleenergiaprobleemid. Ega praegu tuult eriti ei ole. See ei aitaks meid praeguses olukorras kindlasti mitte," rääkis Helme.

Tuumajaamast

Pikaaegsema lahendusena energiaprobleemidele näeb Helme tuumajaama.

"Muidugi tuleb Eestisse tuumajaam ehitada. Ainus tõeliselt kandva mahuga juhitav energiavõimsus, mis meie vajadused ära katab, kui me tahame olla energiasõltumatud ja ise varustatusega, siis on tuumajaama ehitamine vajalik. Aga tuumajaama ehitamisest me räägime, kui kohe-kohe hakata tegutsema ja palavikulise kiirusega hakata tegutsema, siis me räägime 15 aasta pikkusest perspektiivist," rääkis Helme.

Ossinovski on skeptiline Eestisse rajatava tuumajaama suhtes.

"Tuumaenergial tervikuna energiapildis võiks oma koht olla. Ma ei ole kindlasti nii-öelda põhimõtteliselt tuumaenergeetika vastu. Täiesti eraldiseisev küsimus on see, kas Eestil tuumajaama on vaja. Sotsiaaldemokraatide seisukoht on see, et praeguse etapis seda ei toeta," rääkis Ossinovski.

Peamiselt põhjendas Ossinovski sotside vastuseisu sellega, et tuumajaama valmimine võtaks aega, praegu plaanitav jaam ei lahendaks kogu Eesti elektritarbimise muret ja kerkiksid probleemid jäätmetega. Lisaks võiks Ossinovski hinnangul tekkida tohutud probleemid planeeringute tegemisel, lähtuvalt kohalike elanike vastuseisust.

Lähima 15 aasta jooksul tuumajaama ei tule ja selle ajaga jõuab Eesti taastuvenergia areng ka nii kaugele, et Eesti muutuks taastuvenergia eksportijaks, rääkis Ossinovski. "Selleks ajaks enam eraldiseisvat energiajulgeolekulist kaalutlust siin sellel projektil ei ole."

Isamaa tuumaenergia suhtes seisukohta kujundanud ei ole, ütles Seeder, kuid ta ise on pigem skeptiline. Tema sõnul võib tuumajaamaga kaasneda hulganisti riske. Samuti ei ole Seeder kindel, kas Eestil on valmisolek ja võime tuumajaama ekspluateerida ja majandada.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: